"Tegemist oleks juba kolmanda reeglite leevendamisega pärast struktuurse tasakaalu nõude lisamist Eesti riigieelarve seadusesse 2014. aastal. Seejuures olid eelarvereeglite nõuded aastatel 2020‒2023 peatatud. Kodumaist eelarvereeglit asutakse taas kord leevendama vaatamata sellele, et kaitsekulude vabastusklausel juba võimaldab 2025.-2028. aastaks täiendavat paindlikkust võrreldes kehtivate reeglitega," kirjutab eelarvenõukogu rahandusministeeriumile saadetud arvamuses.

Eelarvenõukogu märgib, et pärast möödunud aastal jõustunud Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku reformi on kodumaistel eelarvereeglitel eelarvedistsipliini hoidmisel veelgi suurem roll, mistõttu peaksidki Eesti eelarvereeglid olema nõudlikumad kui miinimumnõuded.

Nõukogu toob välja, et reeglid, mille kohaselt ei tohi eelarvepuudujääk ületada kolme protsenti ja võlakoormus 60 protsenti SKP-st on mõeldud eelkõige suurte poliitikavigade vältimiseks ega pruugi olla piisavaks orientiiriks üksiku riigi vaatest.

Eelarvenõukogu hinnangul peaks eelarvereeglid koosnema nõudest iga-aastase struktuurse eelarvepositsiooni suurusele ja võlapiirist, mille ületamisel muutuks reegel nõudlikumaks, aeglustades nii võlakoormuse edasist kasvu.

"Riigieelarve seaduses kavandatavate muudatuste järgi tohiks struktuurne puudujääk ulatuda kuni 1,5 protsendini SKP-st aastas, kui Eesti riigivõlg on alla 30 protsendi SKP-st (ja riigirahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid väikesed) ning kuni 1 protsendini SKP-st, kui Eesti riigivõlg ületab 30 protsenti SKP-st," leiab eelarvenõukogu.

Riigivõla viimase aja kiire kasvuga arvestades on 30 protsendile SKP-st seatud võlapiir nõukogu hinnangul sobival tasemel.

"Eelarvenõukogu ettepanekul võiks aga juhul, kui Eesti riigi võlakoormus on ületanud 30 protsenti SKP-st, olla suurima lubatud struktuurse eelarvepuudujäägi suurus mitte 1 protsent SKP-st aastas, vaid 0,5 protsenti SKP-st. Sellise nõudlikkusega reegel sisaldub ka hetkel kehtivas eelarveseaduses," märgib nõukogu.

Ühtlasi juhib eelarvenõukogu tähelepanu, et eelarveseaduse muutmine langeb ajale, mil Eesti on taotlenud kaitsekulude suurendamiseks riigipõhist eelarvereeglite vabastusklauslit. Selle lõppemise järel tuleks aga naasta eelarvereeglite põhimõtete juurde, mis võib 2020.-2023. aasta kogemuse põhjal kujuneda valulikuks.

Seetõttu peaks nõukogu hinnangul lisama seadusesse sätte, et vabastusklausli jõustumisel peaks valitsus ka kohe selgitama, kuidas tagatakse klausli aluseks olevate erakorraliste olude lõppemisel eelarve taas nõuetega vastavusse viia.

Seadusemuudatus seab uued ülesanded ka eelarvenõukogule, mille osas nõukogul täiendavaid ettepanekuid ei ole. Nende osana hindaks eelarvenõukogu edaspidi mitte ainult kodumaiste eelarvereeglite täitmist, vaid ka Eesti riigirahanduse vastavust Euroopa Liidu eelarvereeglite nõuetele.