Saksamaa välisminister Johann Wadephul ütles esmaspäeval saates "Table Today", et kuna Saksamaa on paigutanud oma vägesid Leetu, ei ole neil ilmselt enam võimekust saata abivägesid Ukrainasse.

"Me (Saksamaa - toim) oleme ainsad, kes Euroopa vägedesse panustavad ja Leetu paigutasime oma lahinguvalmis brigaadi. See ja lisaks vägede paigutamine Ukrainasse oleks meile ilmselt liiga palju," ütles Wadephul ja lisas, et kaitseminister Boris Pistorius uurib seda võimalust.

Euroopa juhtide jaoks on Ukrainale suunatud püsivad julgeolekugarantiid võtmetähtsusega iga võimaliku rahulepingu jaoks, mis võidakse Kiievi ja Moskva vahel sõlmida. Küsimus võetakse ka ühe olulisima punktina päevakorda esmaspäeval Washingtonis toimuval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema Euroopa kolleegide kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga.

"Me saame Washingtonist signaale, et nad on valmis neid (julgeolekugarantiisid -toim) pakkuma ja see tuleb seejärel koos eurooplastega läbi töötada, kusjuures Saksamaal on loomulikult oluline roll," ütles Wadephul intervjuus, lisades, et riik võiks muu hulgas pakkuda sõjalist ja tehnilist abi.

Pühapäeval Fox Newsile antud intervjuus ütles Trumpi erisaadik Steve Witkoff, et USA toetab tugevaid julgeolekugarantiisid ja EL-i vastuvõtmist ning pakkus Ukrainale välja artikkel 5 tüüpi kaitse, viidates NATO vastastikuse kaitse sätetele.

Siiski pole selge, kas Zelenski peab artikli 5 sarnast lubadust ilma vägede kohale saatmiseta piisavaks heidutusmeetmeks, kuna Trump on varem seadnud kahtluse alla USA pühendumuse NATO ühiskaitse klauslile.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz, kes osaleb samuti esmaspäevasel kohtumisel Washingtonis, on seni jäänud napisõnaliseks küsimuses, kas Saksamaa väed paigutatakse Ukrainasse või mitte. Vahetult valimisi antud intervjuus pakkus ta aga välja, et Saksamaa võiks seda teha, kui seda teeb ka Ameerika.