"Tahan rõhutada, et see otsus ei mõjuta meie piirkondlike plaanide teostatavust," ütles Grynkewich.

"Kuna liitlased oma võimekust kasvatavad, saavad Ühendriigid oma ressursse mujale suunata ja kasutada neid muude ülemaailmsete prioriteetide tarbeks, seega olen ma praeguse olukorraga väga rahul," lisas Grynkewich.

Washingtoni ootamatu samm järgnes Trumpi ja Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi vahelisele tülile Iraani sõja teemal ning tabas liitlasi ootamatult.

Trumpi administratsioon oli aga juba pikka aega Euroopa riikidele teada andnud, et Ühendriigid kavatsevad vägesid välja viia, kuna keskenduvad teistele ohtudele mujal maailmas.

"Me peaksime aja jooksul ootama USA vägede ümberpaigutamist, kuna liitlased oma võimekust suurendavad," ütles Grynkewich.

"Ma ei saa teile täpset ajakava anda, see on mitu aastat kestev pidev protsess," lisas kindral.

Kuigi Euroopa NATO liikmesriigid on USA väljatõmbumise mõju pisendanud, on teadaande ootamatus tugevdanud muret Trumpi pühendumuse pärast alliansile.

Euroopa püüab pingeid maandada sel nädalal Rootsis toimuval NATO välisministrite kohtumisel, kus osaleb ka USA välisminister Marco Rubio.

Vance: vägede paigutamine Poola on pigem edasi lükatud kui tühistatud

USA asepresident JD Vance ütles teisipäeval, et 4000 sõduri paigutamine Poola on pigem edasi lükatud kui tühistatud, kuid lisas, et Euroopa peab seisma omal jalul.

Vance, kes on üks administratsiooni häälekamaid Euroopa kriitikuid ja suur skeptik USA Ukrainale antava abi suhtes, ütles, et Trump on juba oma esimesest ametiajast alates õhutanud Euroopa liitlasi võtma suuremat vastutust oma kaitse eest.

"Meil on vaja rohkem suveräänsust ja seda, et Euroopa seisaks rohkem omal jalul. See jääb ka edaspidi meie poliitikaks Euroopas," ütles Vance Valges Majas briifingul.

Kuid küsimusele 4000 sõduri ja Poola kohta vastas Vance: "Tegemist on vägede rotatsiooni edasilükkamisega. Need väed võidakse saata mujale Euroopasse. Me võime otsustada nad mujale saata. Me ei ole tegelikult veel lõplikku otsust teinud selle kohta, kuhu need väed lõpuks lähevad."

Pentagon: USA vähendas brigaadide arvu Euroopas neljalt kolmele

USA kaitseministeerium teatas hiljem teisipäeval, et vähendas Ühendriikide brigaadide arvu Euroopas neljalt kolmele, mis viib vägede paigutuse tagasi 2021. aasta tasemele. Ühte brigaadi kuulub 4000–4700 sõjaväelast.

Avalduses seisis, et vähendamise tõttu lükkub ajutiselt edasi USA vägede paigutamine Poola.

"Ministeerium otsustab nende ja teiste USA vägede lõpliku paigutuse Euroopas, tuginedes USA strateegiliste ja operatiivsete vajaduste edasisele analüüsile ning meie liitlaste võimele panustada Euroopa kaitsesse," seisis Pentagoni avalduses.

Brigaadide arvu vähendamine on kulminatsiooniks nädalaid kestnud ootustele seoses USA vägede vähendamisega Euroopas ning Washingtoni kindlale nõudmisele, et Euroopa liitlased investeeriksid rohkem oma kaitsesse.

Mai alguses teatas Pentagon, et Washington viib Saksamaalt välja 5000 sõdurit.