Valitsus eraldas keskkonnaametile raha, et soetada jahimeestele kasutuseks kümme drooni. Üks seade maksab 6000-6500 eurot, seega lähevad need kokku maksma ligi 65 000 eurot.

"Tegemist ei ole tavaliste droonidega, tegemist on termovaatlusseadmega droonidega, mis võimaldavad jahimeestel tuvastada metssigu just hämaral ajal, pimedal ajal ja aladelt, kust muud vaatlusseadmed seda ei võimalda," rääkis kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko.

Keskkonnaamet on välja kuulutanud hanke, loodetavasti jõuavad termovaatlusseadmed augusti lõpus või septembri alguses jahimeeste kasutusse üle Eesti, eelkõige taudikollete piirkondadesse. Esialgu tuleb jahimeestel ilmselt koostööd teha oskajate droonilennutajatega.

"Abiks saavad siin olla keskkonnaameti inimesed, kellel on droonide kasutamise oskus olemas. Arvestades, et tegemist on üpris kallite seadmetega, me päris algajatele neid anda ei saa. See inimene peab olema drooni varem lennutanud," ütles Rakko. 

"Aga ma arvan, et eks jahimehed saavad koostööd teha ka paljude hobi-droonilennutajatega, sest nende jaoks ka uus ja huvitav proovida termovaatlusega droone, et kuidas need siis töötavad," sõnas Rakko.

Erandkorras lubatakse põldudelt metssigade kätte saamiseks ka jahikoeri, mis tavaliselt suvel on keelatud.

"Kui me droonidega tuvastame maisipõllust metssead, siis kuidagi on need vaja sealt põllult ka välja saada. Ei ole mõeldav, et inimesed sinna neid taga ajama läheks, sest sead oskavad väga hästi inimese eest põgeneda ja me võimegi sinna keerutama jääda ja lõpuks kogu maisi maha tallata, nagu kilplased ühes filmis," rääkis Rakko.

"Tavapäraselt on jahikoerte kasutamine keelatud suvisel ajal, seda põhjusel, et loomadel on pojad ja see põhjustaks väga palju häiringuid teistele ulukitele, kui me neid hakkaks koertega taga ajama. Nii et praegu me tahaksime seda piirata ainult põldudele," sõnas spetsialist.

Seapidajatele abiks lubab valitsus kiiresti uuesti kasutusele võtta ka seisma jäänud endisi sigalaid. Neid asendusruume on vaja sündivatele põrsastele, kes muidu lisanduksid tavafarmi. Kui farmis aga on avastatud katk, läheb see tühjendamisele ning desinfitseerimisele ning peab kolm kuud tühjana seisma.

"Me ei saa kahjuks emiseid panna ootele, et ärge täna poegige, poegimistsüklid on iganädalased või siis kuskil tuleb neid ka iga päev ja loomi on vaja kuskile paigutada," ütles Eesti tõusigade aretusühistu nõukogu esimees Timo Vunder.

"Kui täna on 20 000 siga, kes meil hukatud, siis sama palju praktiliselt on meil kohti vaja," lisas ta. "Siin on aga kaks probleemi: esiteks on nende pindade keskkonnaload peatatud või lõppenud. Tavaolukorras võib keskkonnaloa saamine võtta aastaid. Teiseks ei ole endistes sigalates vajalikku varustust ja selleks on vaja teha investeeringuid," lausus Vunder.