Pärast esmaspäeval Washingtonis toimunud kohtumisi Euroopa juhtide ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga ütles Macron Prantsuse ringhäälingule LCI, et tippkohtumine Zelenski ja Venemaa president Vladimir Putini vahel peab toimuma neutraalses riigis.

"Võib-olla Šveitsis, mina olen Genfi poolt," ütles Macron.

Šveits teatas, et valmis andma Vene režiimi juhile puutumatuse, kui ta tuleb riiki Ukraina rahukõnelustele, ütles teisipäeval Šveitsi välisminister Ignazio Cassis.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) on andnud Putini suhtes välja vahistamismääruse Ukraina laste küüditamise sõjakuriteo eest.

Šveitsi valitsus määratles läinud aastal aga "reeglid puutumatuse andmiseks isikutele, kelle suhtes kehtib rahvusvaheline vahistamismäärus – kui isik tuleb rahukõnelustele, mitte erapõhjustel", ütles Cassis pressikonverentsil.

USA administratsiooni kõrge ametnik pakkus aga välja, et Ungari võiks olla võõrustajariik, kirjutab Reuters.

Ungari peaminister Viktor Orban on olnud nii USA president Donald Trumpi kui ka Venemaa lähedane liitlane.

Orbani valitsus on pikka aega vastu seisnud EL-i sõjalisele abile Kiievile, väites, et see pikendab sõda. Samuti on ta kritiseerinud Venemaa-vastaseid sanktsioone, nimetades neid nii ebaefektiivseteks kui ka Euroopale majanduslikult hävitavateks.

Oma intervjuus ei hoidnud Macron Venemaa kavatsuste osas sõnu tagasi. Ta kirjeldas Moskvat otsese ohuna Euroopale.

"Venemaa on kiskja, koletis meie ukse ees," ütles Macron. "Ma ei ütle, et Prantsusmaad homme rünnatakse, aga see on kindlasti oht eurooplastele. Me ei tohi olla naiivsed."

Küsimusele, kas Zelenski on sunnitud Venemaale territooriumi loovutama, vastas Macron, et see on Ukraina otsustada.

"Ukraina teeb järeleandmisi, mida ta peab õiglaseks ja õigeks," sõnas Macron. "Peame olema väga ettevaatlikud, kui räägime territoriaalsete õiguste tunnustamisest, sest kui me aktsepteerime, et rahvusvahelised garantiiriigid võivad lubada territooriumide jõuga hõivamist, avame Pandora laeka."

Ta väitis, et järeleandmine julgustaks Venemaad, destabiliseeriks Euroopat ja ohustaks Teise maailmasõja järgset rahvusvahelist korda.

"Kui rahu tähendaks Ukraina alistumist, oleks see dramaatiline. See oleks dramaatiline Ukraina ja tema rahva, aga ka eurooplaste jaoks, sest see tähendaks, et tuumariik, millel on vähemalt 1,3 miljoni meheline armee ja mis kulutab 40 protsenti oma eelarvest kaitsele, läheneks meie piiridele," rääkis Macron.

"See oleks oht meie julgeolekule ja tähendaks meie 70 aasta jooksul üles ehitatud rahvusvahelise korra kokkuvarisemist," ütles ta.