Soome presidendi Alexander Stubbi sõnul tasub praegu olla ettevaatlikult optimistlik, ehkki midagi otseselt uut või üllatavat kohtumisel ju ei selgunudki, ka julgeolekutagatiste kohta.

"Tahtekoalitsioonis on julgeolekutagatisi juba arutatud ühel või teisel moel ja kindlasti nende peale rajatakse konkreetsed tagatised. Oleme olukorras, kus ametnikud ja sõjaväelased alustavad tagatiste ettevalmistamist. Tagatised hakkavad kehtima alles hetkest, kui rahu on kehtestatud," ütles Stubb.

Stubbi sõnul ei ole ka ideed relvarahust maha maetud, kuid üksmeelt pole, kas kehtestada tuleks relvarahu, või kohe vaherahu. Stubbi sõnul oli hea ka see, et Trump pärast kohtumist Venemaa presidendile helistas, kuid valvsust kaotada Putiniga suhtlemisel ei tohi.

"Tuleb meeles pidada, et Putinit suuremat usaldada ei saa. Ehk saame näha, kas tal on julgust kahepoolsele kohtumisele ilmuda, kas tal on julgust ilmuda kolmepoolsele kohtumisele või jätkab ta mängimist, et endale aega võita," ütles Soome president.

Kõige tähtsam on Stubbi sõnul siiski, et Ukraina president on protsessi kaasatud ja jääb kaasatuks ka edaspidi ning just Zelenski määrab protsessi kiiruse.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul ei ole eurooplased oma rahupüüdlustes siirad ning Stubbi juhtimisel on Soome rikkunud Venemaaga sõlmitud lepinguid.

"Ma tean Stubbi väga hästi, ta oli välisminister. Soomlased sõlmisid pärast Jätkusõda lepingu, milles vannutakse igavest neutraalsust, et kumbki osaline, ei N-Liit ega Soome, ühine kunagi struktuuridega, mis on suunatud teise osalise vastu. Mis sellest nüüd saanud on?" sõnas Lavrov.

Endine Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba on aga Venemaaga rahutegemise osas äärmiselt pessimistlik. Tema hinnangul on rahu saavutamiseks ainult üks võimalus.

"Mina kuulun pessimistide koolkonda, kes usuvad, et lähim võimalus lõpetada sõda ja jõuda kestva, pikaajalise rahuni, avaneb siis, kui president Putin ära sureb," lausus Kuleba.

Ukrainale julgeolekugarantiide andmise kõnelused toimuvad peale rahu saavutamist

Peaminister Kristen Michal osales videokonverentsidel Ukraina tahtekoalitsiooni ja Euroopa Liidu riikidega, kus arutati surve jätkamise vajadust Venemaale pärast Alaska ja Washingtoni tippkohtumisi.

"Surve Venemaale peab jätkuma. Mida mearutasime EL liidrietega, on ikkagi see, et 19. sanktsioonidepakett ehk järgmine sanktsioonidepakett on juba ettevalmistamisel. Me koordineerime seda Ühendriikidega, et Venemaal ei oleks ükskõik milliste sõnumite puhul pääsemist. Et nad saaksid aru, et see surve jätkub. Euroopa ja Ühendriigid käivad koos. Teiseks - ikka nende julgeolekugarantiide ettevalmistamine - hästi positiivne sõnum, et Ühendriigid on nõus selles osalema," sõnas Michal.

Julgeolekugarantiide osas on Eesti varem kinnitanud valmidust saata Ukrainasse kompanii suurust üksust, kuid konkreetsed kõnelused sel teemal toimuvad pärast rahu saavutamist.