NATO Euroopa liikmesmaad, sealhulgas Soome, on viimastel nädalatel asunud oma välispoliitilisi strateegiaid ümber mõtestama pärast seda, kui USA president Donald Trump jaanuaris Taanile kuuluvat poolautonoomset Gröönimaad endale nõudis ning sellega oma Euroopa liitlastega vastasseisu sattus.

Soome ajakohastab oma välis- ja julgeolekupoliitika doktriini, et kajastada rahvusvahelise olukorra muutusi, ütles Stubb parlamendiliikmetele peetud kõnes.

"Peame ausalt tunnistama, et Ameerika Ühendriigid on muutumas. Muutub ka nende lähenemine oma liitlastele ja välispoliitika elluviimise viis," tõdes ta, nimetades USA-d siiski oluliseks liitlaseks.

Stubb on püüdnud säilitada Trumpiga tihedaid suhteid, et saada tema toetust Ukrainale, mis tõrjub Venemaa sõjalist sissetungi ja tugevdada Soome enda julgeolekut Venemaa naabrina.

"Praeguse USA administratsiooni välispoliitikat toetab ideoloogia, mis on vastuolus meie väärtustega," ütles Stubb, tuues selliste väärtuskonfliktide näidetena USA tegevuse olemasoleva rahvusvahelise korra õõnestamisel, tegutsemise väljaspool rahvusvahelisi institutsioone ja Euroopa alavääristamise.

Tema sõnul ei ole võimalik sellega väga kiirelt kohaneda ning valikuid tuleb teha ka edaspidi. Uue reaalsusega tuleb tegelda igapäevaselt, märkis president. 

Stubb ei öelnud, kui kaua võtab Soome välis- ja julgeolekupoliitika läbivaatamine aega, märkides, et töö valitsusega on selles osas alles alanud.

Stubbi sõnul on eesmärk, et Euroopa oleks tulevikus Ühendriikidele võrdsem ja võimekam partner. Ta tõdes, et ilma jõuta on karmid avaldused vaid tühi kõmin.

"Samas tahan meenutada, et NATO on definitsiooni järgi liit, mis ühendab Põhja-Ameerikat ja Euroopat. Üheskoos oleme maailma tugevaim kaitseallianss."

Presidendi hinnangul on rahvusvahelisi institutsioone ja reegleid praegu vaja vähemalt sama palju kui varemgi. Tema sõnul on rahvusvahelise reeglitepõhise korra säilitamine Soome huvides.

"Küsimus ei ole idealismis ega isegi mitte ainult meie väärtustes. Küsimus on just nimelt meie huvide kaitsmises. Meie huvide, mis on seotud julgeoleku, majanduse ning lõpuks ka meie igapäevaelu ja elatustasemega," rääkis ta.

Stubb tõdes, et praegust aega ei määratle ainult välised ohud, vaid riigid peavad ka sisemiselt võitlema, et demokraatia ja õigusriik püsiksid tugevana. Ta lisas, et Soome on tänapäeval erakordselt tugev demokraatia ja õigusriik.

"Siiski peame ka Soomes iga päev oma demokraatliku korra hoidmisega tegelema. Ja ehitama õigusriiki mustadeks päevadeks," ütles Stubb.

"Ka usaldus õigusriigi ja demokraatia vastu võib mureneda. Neidki seatakse vahel kahtluse alla, kuigi just need peaksid meid ühendama," lisas ta.

Stubb ütles, et poliitikas saavad sõnadest teod ning on oluline, millist keelepruuki kasutatakse.

"Kahjuks on maailmas palju eeskujusid neile, kes tahavad rääkida halvustavalt ja solvavalt teistest inimestest ning tervetest inimrühmadest. Tänapäeval saab tihti enim tähelepanu see, kes kõige räigemalt ütleb. Provokatsioonid pälvivad tähelepanu. Ülepingutamist peetakse julguseks, liialdamist tõerääkimiseks," lausus president. 

Stubb võttis oma kõne lõpus sõna ka saamide olukorra teemal. Ta ütles, et saamide kohtlemine räägib Soomest kui ühiskonnast ja demokraatiast.

Saami tõe- ja lepituskomisjon avaldas oma raporti detsembris. 

"Kutsun üles suhtuma komisjoni töösse tõsiselt ning jätkama leppimise, vastastikuse austuse ja koostöö teel," ütles Stubb.