Lavrov nimetas kolmapäeval Euroopa diplomaatiat "agressiivseks eskalatsiooniks" ja "kohmakaks katseks [USA president Donald] Trumpi mõjutada".

"Julgeolekugarantiide tõsine arutamine ilma Venemaata ei vii kuhugi," ütles Lavrov Jordaania välisministri visiidi ajal.

Lavrov märkis ka, et Hiina peaks olema Ukraina julgeoleku tagajate seas – sama ettepaneku esitasid Venemaa läbirääkijad esmakordselt 2022. aasta kevadel Türgis toimunud kõnelustel.

Euroopa juhid on hakanud arutama Ukrainale julgeolekugarantiide võimaldamist pärast sõja lõppu. Ka Trump andis lubaduse aidata Ukrainat kaitsta, kui riik peaks Venemaaga rahulepingu saavutama.

Venemaa ametnikud on aga korduvalt öelnud, et Moskva ei aktsepteeriks Euroopa vägede paigutamist Ukrainasse, mis on üks peamisi arutlusel olevaid julgeolekugarantiisid.

Kiiev suhtub tõenäoliselt skeptiliselt väljavaatesse, et Hiina, kes sõja ajal Venemaad toetas, tegutseks julgeoleku tagajana, märgib The Guardian.

Lavrov vältis kõneledes otseseid viiteid võimalikule Venemaa president Vladimir Putini ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski tippkohtumisele, millest väljaande sõnul järeldub Kremli soov kohtumisega viivitada.

Trump teatas sel nädalal, et on alustanud ettevalmistusi kahe riigijuhi esimeseks kohtumiseks pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust.

Trump väitis hiljem, et korraldas Putini ja Zelenski kahepoolse kohtumise, selgitades: "Mõtlesin, et lasen neil kõigepealt omavahel kohtuda."

Otsekõneluste pidamine Zelenskiga oleks vastuolus narratiiviga, mida Putin on alates 2022. aasta sissetungist edastanud ehk et Ukraina president on ebaseaduslik tegelane ja lääneriikide marionett.

Putin, kes peaaegu kunagi ei nimeta Zelenskit nimepidi ja räägib hoopis "Kiievi režiimist", on korduvalt kahtluse alla seadnud, kas Ukraina presidendil on üldse õigust rahulepingule alla kirjutada. "Võib pidada läbirääkimisi kellega iganes, aga oma ebaseaduslikkuse tõttu pole tal [Zelenskil] õigust millelegi alla kirjutada," ütles Putin Venemaa ametnikele varem sel aastal.

Kuid Trumpi lubadus kohtumine korraldada seab Putini keerulisse olukorda: sellest keeldumisega riskib ta pingete tekkimisega USA presidendiga, samas kui kohtumisega nõustumine tõstaks Zelenski võrdsele staatusele ja seaks Putini vastamisi meediaosava rivaaliga.

Moskva on näidanud vähe märke kohtumiseks valmistumisest.

Lavrov hoiatas kolmapäeval, et kahe juhi vaheline kontakt tuleb korraldada "äärmise hoolega", samas kui teised Venemaa ametnikud väitsid, et Zelenski ei ole tõsiseltvõetav.

Kuigi Moskva on vältinud ukse täielikku sulgemist ja on isegi vihjanud Putini ja Zelenski kohtumise võimalikule toimumisele, pole Venemaa andnud mingeid märke, et kohtumine ka tegelikult oleks lähiajal toimumas.

Mitmed riigid, sealhulgas Vatikan, Šveits ja Ungari, on pakkunud end Putini ja Zelenski võimaliku kohtumise võõrustajaks

Väidetavalt tegi Putin Trumpile ettepaneku, et Zelenski sõidaks läbirääkimistele Moskvasse – idee, mille Kiiev Zelenski turvalisusele mõeldes ilmselgelt tagasi lükkaks.

Analüütikute hinnangul kohtuks Venemaa juht Zelenskiga tõenäoliselt vaid selleks, et esitada Venemaa maksimalistlikke tingimusi, mis võrduksid Ukraina alistumisega.

"Putin ei kohtu Zelenskiga praegustes oludes," ütles Carnegie Venemaa Euraasia keskuse vanemteadur Tatjana Stanovaja. "Ta on korduvalt öelnud, et selline kohtumine oleks võimalik ainult hästi ettevalmistatud alustel, mis praktikas tähendab Zelenski nõustumist Venemaa sõja lõpetamise tingimustega."

Kremlile lähedased isikud on rõhutanud, et Putin ei näe vajadust Zelenskiga kohtumisega kiirustada.

"Putin näeb kohtumises Zelenskiga väärtust ainult siis, kui see lõpeb [Ukraina] alistumisega," kirjutas Kremliga seotud Valdai aruteluklubi liige ja politoloog Aleksei Muhhin. "Kui Zelenski ei ole nõus sellele alla kirjutama, siis Kreml jätkab kohtumise idee "kallal töötamist" seni, kuni ta selle allkirjastab."

Putin seisab nüüd silmitsi olukorraga, mis meenutab varasemaid hetki, kui Trump avaldas talle survet relvarahuga nõustumiseks. Tol ajal õnnestus tal survest mööda hiilida. Analüütikud usuvad, et ta võtab tõenäoliselt ka praegu sarnase lähenemisviisi – vähendades läbirääkimiste toimumise väljavaadet neid otse tagasi lükkamata.

Põhiküsimus on, kas Trump püüab avaldada Kiievile survet, et see aktsepteeriks mõningate Venemaa nõudmistega, et sillutada teed kahe juhi kohtumiseks, märgib The Guardian.

Venemaa juhtkond ei näidanud kolmapäeval mingeid kompromissi märke.

Lavrov ütles, et USA hakkab selgemini aru saama sõja "juurpõhjustest" – fraasist, mida Putin on kasutanud nõudmiste kirjeldamiseks alates Ukraina ametlikust NATO liikmesusest loobumisest kuni "demilitariseerimise" ja "denatsifitseerimiseni", mis praktikas tähendaks Zelenski eemaldamist.

Venemaa välisminister tõi eeskujuna välja ka 2022. aasta aprillis Türgis toimunud Venemaa ja Ukraina kõnelused. Need ebaõnnestunud läbirääkimised keskendusid Moskva nõudmistele Ukraina desarmeerimiseks, poliitiliseks neutraalsuseks ja NATO-ga liitumise ambitsioonist loobumiseks.

Samal ajal ütlesid Venemaa ametnikud Reutersile, et Moskva valmistub makse tõstma ja kulutusi kärpima, et säilitada kõrgeid kaitsekulusid ja jätkata sõjategevust.