Euroopa kutsub USA-d üles saatma Rumeeniasse hävitajaid Ukraina julgeoleku tagamiseks

The Timesi andmetel soovivad mitmed Euroopa riigid, et USA president Donald Trump saadaks Rumeeniasse hävituslennukid, et aidata tagada rahu, kui Ukraina ja Venemaa vaheline sõda peaks lõppema.
Euroopa kõrgemad sõjaväejuhid arutavad USA F-35 hävitajate võimalikku paigutamist Rumeeniasse, kuhu NATO on rajamas oma suurimat õhuväebaasi Euroopas, et heidutada Venemaad uut sissetungi korraldamast.
Kuigi president Trump kinnitas esmaspäeval, et ei kavatse saata USA vägesid Ukrainasse, ütles ta, et on valmis pakkuma õhutoetust osana võimalikest julgeolekugarantiidest.
Pärast kohtumist, milles osalesid Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja mitmed Euroopa liidrid, kogunesid Washingtonis lääneriikide sõjaväejuhid, et arutada USA toetuse logistilisi detaile.
USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Dan Caine võõrustas Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ja Itaalia sõjaväejuhte, et arutada koostööd julgeolekugarantiide osas.
Praegu korraldab NATO Rumeenias paiknevast Mihail Kogălniceanu õhuväebaasist Musta mere kohal õhuturbemissioone. See baas oli ka Iraagi sõja ajal USA vägede oluliseks tugipunktiks ning on tõenäoline asukoht tulevastele USA hävitajatele.
Lisaks hävituslennukite võimalikule paigutamisele soovivad Euroopa liitlased ka USA garantiid, et neil säilib ligipääs Ameerika satelliitidele GPS-i ja luureotstarbel Ukrainas. Samuti tahetakse lubadust, et USA varustab Ukrainat Patriot ja NASAMS õhutõrjesüsteemidega ning lubab Ameerika luurelennukite lende Musta mere kohal.
Suurbritannia kuninglik õhuvägi on sõja algusest peale teinud luurelende Rivet Joint tüüpi lennukitega, kuid Boeingi toodetud lennukite kasutamiseks on vaja Ameerika Ühendriikide luba.
Nn tahtekoalitsiooni raames on Suurbritannia pakkunud välja saata Lääne-Ukrainasse Typhoon hävitajaid ning 3000–5000 sõdurist koosneva brigaadi, et aidata Ukraina vägesid välja õpetada. Samuti kaaluvad Prantsusmaa, Kanada ja Austraalia oma vägede paigutamist Lääne-Ukrainasse.
Venemaa on aga lääne vägede paigutamise vastu. Kolmapäeval ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Moskvale ja Pekingile tuleks anda vetoõigus lääne sõjalise toetuse osas Ukrainale ning et NATO läbirääkimised julgeolekugarantiide üle ilma Venemaata ei vii kusagile.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Times











