Oluline Ukraina sõjas reedel, 22. augustil kell 18.39:

- Ukrainale antavad julgeolekugarantiid peaksid sarnanema NATO artikkel viiele;

- Ukraina purustas droonirünnakuga naftajuhtme Družba pumpla;

- Julgeolekutagatised Ukrainale võivad tähendada Euroopa vägesid USA juhtimise all;

- Senaator Graham nõudis Venemaalt röövitud ukraina laste tagastamist;

- USA kaubanduskoda taunis rünnakuid Ameerika huvidele Ukrainas;

- Ukraina teatas 46 Vene drooni kahjutuks tegemisest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 790 sõdurit.

Ukrainale antavad julgeolekugarantiid peaksid sarnanema NATO artikkel viiele

Ukrainale antavad julgeolekugarantiid peaksid sarnanema NATO artikkel viiele, et Venemaad tõsiselt uue rünnaku eest heidutada, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtumisel alliansi peasekretäri Mark Ruttega. Zelenski sõnul pole Vladimir Putin tegelikult rahust huvitatud, kuid ukrainlased on kahepoolseteks kõnelusteks valmis.

"Peame neid diplomaatiale sundima. Vajame väga tugevaid sanktsioone, kui nad ei nõustu diplomaatilise lahendusega sellele sõjale. Kui nad ei soovi sõda lõpetada, siis loodame partnerite tugevatele sanktsioonipakettidele. Meie arvates peame tegema kõik, et hoida ära Venemaa pidev kohtumisest kõrvale hiilimine," sõnas Zelenski.

"Budapesti memorandumi ja Minski lepetega ei antud julgeolekugarantiisid, nii et teame selgelt, milline see lepe ei peaks olema. Ukraina, Euroopa ja USA teevad nüüd koostööd sellisel tasemel julgeolekugarantiide kehtestamiseks, et Moskvas istuv Vladimir Putinil ei üritaks enam kunagi Ukrainat rünnata," lausus Rutte.

Ukraina purustas droonirünnakuga naftajuhtme Družba pumpla

Ukraina väed korraldasid ööl vastu reedet uue rünnaku Venemaalt läände suunduva naftajuhtme Družba pumbajaamale. Tegemist on juba kolmanda rünnakuga naftajuhtmele viimase kümne päeva jooksul ning see viis torusüsteemi, mille kaudu saavad Vene naftat Ungari ja Slovakkia, lõplikult rivist välja.

Neljapäeva hilisõhtul lõpetasid Ukraina mehitamata süsteemide vägede 14. rügemendi võitlejad Võssokojes naftajuhtme Družba Unetša naftapumpla töö, selgub rügemendi ülema Robert Brovdi spotsiaalmeediapostitusest, teatas Ukraina väljaanne Dialog.ua. Brovdi postitatud videol on näha tulekahju aeg - 21.38.

Rünnakut Unetša pumplale kinnitasid ka Venemaa sotsiaalmeediakanalid. Nad kirjutasid, et põles mitte ainult jaam ise, vaid süttis ka selle kõrval asuv väli.

Footage has been released by the Armed Forces of Ukraine, showing yet another attack today against the Unecha Oil Pumping Station in the Bryansk Oblast of Western Russia. Unecha is the second pumping station on the Druzhba Oil Pipeline, which transports oil from Russia to… pic.twitter.com/6BAQqP1SLu

— OSINTdefender (@sentdefender) August 22, 2025

Venemaa Z-kanalid (Kremli-meelsed sotsiaalmeediakanalid – toim.) tunnistasid ka, et Võssokoje jaam oli täielikult maha võetud, kuna nüüd põlesid ka viimased kolm pumplat.

Unetša jaama tabas Ukraina droonirünnak esmakordselt 13. augusti öösel ning juba 18. augusti öösel ründas Ukraina drooniüksus Venemaa Tambovi oblastis asuvat Nikolskoje naftapumbajaama.

Unetša jaam kuulub Vene naftatranspordifirma Transnefteprodukt valdusse ja Moskva kasutab seda aktiivselt nii oma sõjatööstuskompleksi varustamiseks, kui transpordib selle kaudu naftat ka välismaale.

Torujuhtme Družba Valgevenet ja Loode-Ukrainat läbiva haru kaudu saavad Venemaalt naftat Ungari ja Slovakkia, mille valitsused on Ukrainas agressioonisõda pidava Venemaa suhtes ülejäänud Euroopa riikidest sõbralikuma hoiakuga.

Julgeolekutagatised Ukrainale võivad tähendada Euroopa vägesid USA juhtimise all

Praegu arutuse all olevad lääne julgeolekugarantiid Ukrainale võivad tähendada Euroopa riikide vägede paigutamist Ukrainasse nii, et need jäävad USA sõjalise juhtimise alla, vahendas uudisteagentuur Reuters.

Üks võimalus oleks Euroopa vägede saatmine Ukrainasse, kuid seda Ameerika Ühendriikide juhtimise all, ütlesid anonüümsust palunud infoallikad Reutersile pärast teisipäevast neljapäevani Washingtonis toimunud USA, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Ühendkuningriigi ja Ukraina kaitsejuhtide konsultatsioone.

Sealhulgas võiks USA pakkuda õhutoetust mitmel viisil – anda Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme ja jõustada USA hävitajatega lennukeelutsooni.

USA ja Euroopa riikide sõjaväejuhid esitasid neljapäeval oma riikliku julgeoleku tippjuhtidele võimalused Ukrainale julgeolekugarantiide pakkumiseks.

Lõplikud üksikasjad julgeolekutagatiste pakkumisel tuleb siiski veel välja töötada, ütles asjaga tuttav allikas, kuid Euroopa riigid annaksid Ukraina turvagarantiidega seotud jõudude lõviosa, mis vastab ka USA seisukohale.

"Planeerimistöö jätkub," ütles allikas ja lisas, et Washington on "oma rolli ulatuse määranud". USA president Donald Trump on öelnud, et ta ei saada USA vägesid Ukrainasse, kuid on jätnud ukse avatuks muule USA sõjalisele osalusele, sealhulgas õhutoetusele.

Senaator Graham nõudis Venemaalt röövitud ukraina laste tagastamist

USA vabariiklasest senaator Lindsey Graham esitas neljapäeval taaskord nõudmise, et Venemaa tagastaks kõik Ukrainast röövitud lapsed. Graham ähvardas, et vastasel juhul teeb ta ettepaneku tunnistada Venemaa terrorismi toetavaks riigiks.

Grahami andmetel on kogu Vene agressioonisõja aja jooksul okupandid röövinud Ukrainast üle 19 000 lapse.

"Laste röövimine nende kodumaalt on põlastusväärne ja barbaarne tegu. Nagu ma selle aasta alguses teatasin, siis kavatsen läbi suruda seaduse, mis tunnistab Venemaa USA seaduste alusel terrorismi riiklikuks sponsoriks, kui see lapsi tagasi ei anna," kirjutas Graham sotsiaalmeedias.

During the course of the Russia-Ukraine war, Russia has kidnapped over 19,000 Ukrainian children. Stealing children from their home country is a despicable and barbaric act. As I have been saying since earlier this year, I intend to push legislation to designate Russia a state…

— Lindsey Graham (@LindseyGrahamSC) August 20, 2025

Senaatori sõnul muudab selline liigitus muu hulgas koostöö Vladimir Putini Venemaaga ebasoovitavaks teistele riikidele ja ettevõtetele.

Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak tegi Grahami sõnavõtu järel omakorda avalduse, et Ukraina laste tagasitoomine oma kodumaale on eeltingimus õiglase rahu kehtestamiseks.

"Graham tegi selgeks, et kui lapsi tagasi ei tooda, siis survestab senaator, et Venemaa tunnistataks terrorismi riiklikuks sponsoriks. Oleme tänulikud oma partneritele Ühendriikides sellise põhimõttelise seisukoha võtmise eest. Meie laste tagasitoomine ei ole läbirääkimiste küsimus. See on õiglase rahu tingimus ja inimkonna võit terrori üle," seletas Jermak.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) on andnud Putini suhtes välja vahistamismääruse sõjakuriteona käsitletava Ukraina laste küüditamise eest.

USA kaubanduskoda taunis rünnakuid Ameerika huvidele Ukrainas

USA kaubanduskoja president Ukrainas Andy Hunder nimetas neljapäevast Venemaa rünnakut Mukatševe tehasele alandamise aktiks.

Hunderi sõnul ründasid Vene raketid ühte suurimat Ameerika investeeringut Ukrainas ehk ettevõtte Flex tehast, mis on USA kaubanduskoja aktiivne liige. 

"Venemaa jätkab USA ettevõtete hävitamist ja alandamist Ukrainas, kui võtab sihikule firmad, mis investeerivad ja kauplevad USA aktsiaturgudel," ütles Hunder.

Ametnik rõhutas, et Venemaa ei otsi rahu, vaid ründab Ameerika huve ja väärtusi.

"Kutsume president Donald Trumpi üles seisma koos Ameerika äriga Ukrainas. Seiske väärtustega, mis ehitasid Ameerika. Näidake Putinile, et Ühendriigid kaitsevad omasid," ütles Hunder.

Kaubanduskoja president märkis ka, et õnneks ei hukkunud raketirünnakus ühtegi töötajat tänu sellele, et ettevõte järgis rangeid ohutusmeetmeid.

Neljapäeval kella 04.40 paiku viisid Vene väed läbi raketirünnaku tehasele Lääne-Ukrainas Mukatševes ja põhjustasid seal tulekahju. Viimastel andmetel kasutati rünnakus kahte tiibraketti Kalibr. Tulekahju piiramiseks kulus umbes 14 tundi.

Kannatanud ettevõte ametliku nimega Flex Ltd. on suur USA rahvusvaheline lepinguline elektroonikatootja ehk valmistab elektroonikakomponente ja -seadmeid teistele suurettevõtetele.

Ukraina teatas 46 Vene drooni kahjutuks tegemisest

Ukraina relvajõud olid hommikul kella üheksaks teinud kahjutuks 55 Vene droonist 46, neljas paigas registreeriti öö jooksul üheksa ründedrooni tabamused, teatas Ukraina õhujõudude pressiteenistus reedel.

"22. augusti öösel (alates 21. augusti kella 22.30-st) ründas vaenlane 55 ründedrooniga Shahed ja erinevat tüüpi drooniimitaatoriga Šatalovo, Kurski, Millerovo, Primorsko-Ahtarski ja Krimmi suunast," teatasid Ukraina relvajõud reedel oma Telegrami kanalil avaldatud teates.

Teadaolevalt tulistas või surus elektroonilise sõjapidamise vahendite abil maha 46 Vene Shahed-tüüpi drooni ja erinevat imitaatorit riigi põhja- ja idaosas. Neljas asukohas registreeriti üheksa ründedrooni tabamus.

Õhurünnaku tõrjusid Ukraina kaitseväe õhutõrjeraketiüksused, elektroonilise sõjapidamise üksused ja mehitamata süsteemid ning mobiilsed tulegrupid.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 790 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 074 320 (võrdlus eelmise päevaga +790);

- tankid 11 124 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 160 (+3);

- suurtükisüsteemid 31 835 (+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1472 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1210 (+1);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 52 787 (+318);

- tiibraketid 3598 (+33);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 59 426 (+110);

- eritehnika 3944 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.