Oluline Ukraina sõjas laupäeval, 23. augustil kell 21.30:

- Vene õhutõrje tulistas alla Moskva suunas lennanud drooni;

- Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa Volgogradi oblastile;

- Rostovi oblastit tabanud droonirünnak põhjustas 38 rongi hilinemise;

- Ukraina piloot hukkus lahingmissioonilt naastes;

- Trump: langetan Ukraina osas olulise otsuse kahe nädala jooksul;

- Luureanalüütik: Putin kasutab Trumpi puhul KGB võtteid ja džuudofilosoofiat;

- Zelenski: me ei anna oma maad okupandile;

- EL andis Ukrainale enne iseseisvuspäeva neli miljardit eurot;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit.

Vene õhutõrje tulistas alla Moskva suunas lennanud drooni

Vene õhutõrje tulistas laupäeval alla Moskva suunas teel olnud drooni ning spetsialistid uurivad sündmuskohal droonirususid, teatas Moskva linnapea Sergei Sobjanin Telegramis.

Venemaa lennutranspordiamet Rosaviatsia teatas, et mitmed Kesk-Venemaa lennujaamad peatasid õhuruumi ohutusega seotud kaalutlustel tegevuse.

Mitmes järjestikuses teadaandes teatas Rosaviatsia, et lennutegevus on peatatud Izhevski, Nižni Novgorodi, Samara, Penza, Tambovi ja Uljanovski lennujaamas, mis asuvad Moskva idas ja kaguosas.

Venemaa uudisteagentuuride teatel ütlesid Peterburi lennujaama ametnikud, et kümned lennud on hilinenud.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et õhutõrjeüksused tõrjusid ja hävitasid kolme tunni jooksul 32 drooni mitmes Kesk-Venemaa piirkonnas.

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa Volgogradi oblastile

Venemaa Volgogradi oblastis asuvat Petrov Vali linna tabas ööl vastu laupäeva Ukraina droonirünnak, mille tagajärjel puhkes tulekahju kohaliku raudteejaama lähedal.

Petrov Vali elanikud kaebasid plahvatuste üle, mille väidetavalt põhjustasid asulat rünnanud tundmatud droonid. Lisaks puhkes pärast rünnakut kohaliku raudteejaama lähedal tulekahju ja purunesid paljude ümberkaudsete elamute aknad, vahendas Ukraina uudisteväljaanne RBC-Ukraina Vene sotsiaalmeediakanalite infot.

Suhtlusrakenduses Telegram tegutsev kanal Astra avaldas kaadreid Almazi juveelipoe lähedalt, kus olid näha purunenud aknaid. Selle poe vastas asub Petrov Vali raudteejaam.

‼️✈️ Ukrainian forces carried out a kamikaze drone strike on the railway station in Petrov Val, Volgograd region, Russia.

See the latest updates with us: @visionergeo pic.twitter.com/sjSud1bLEY

— Visioner (@visionergeo) August 23, 2025

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov kinnitas droonirünnakuid mitmele paigale oblastis. Tema sõnul Vene õhukaitse tõrjus droonirünnaku. Ta ignoreeris teavet raudteejaama piirkonnas puhkenud tulekahju kohta, kuid väitis, et rünnaku tagajärjel sai vigastada kolm elanikku ning rääkis mujal toimunud rünnakutest.

"Mehitamata õhusõiduki rusude kukkumise tagajärjel süttis Kumõlženski rajoonis Kraptsovski talu piirkonnas kuiv taimestik. Tulekahju on lokaliseeritud, külale ohtu ei ole," kirjutas ta. 

Petrov Val on asub Volgogradi oblasti Kamõšinski rajoonis ning see on Volga raudtee ühendusjaam Saraatovi-Volgogradi ja Tambovi-Kamõšini liinide ristumiskohas. Siin asuvad eelkõige tööstusettevõte Gazpromkran ja Spetsneftemaš. Viimane valmistab mahuteid naftasaaduste tootmiseks, ladustamiseks, filtreerimiseks ja kasutamiseks, mahuteid masinaehitus-, keemia-, gaasi- ja agrotööstustööstusele, teatas Ukraina uudistegentuur UNN.

Hilisemate teadete kohaselt tekkis siiski Petrov Vali jaamas rongide liikumises tõrkeid ning vähemalt 13 rongi järid graafikust maha.

"Kolmteist reisirongi on hilinenud kolmandate isikute ebaseadusliku sekkumise tõttu raudteetranspordi toimimisse Petrov Vali jaamas Volgogradi oblastis," teatas Volga raudtee pressiteenistus, lisades, et kõik rongid sõidavad praegu oma marsruutidel hilinemistega 7 minutist kuni 2 tunni ja 15 minutini.

RBC-Ukraina märkis, et plahvatustest teatasid ka Krasnodari krai Ilski ja Afipski külade elanikud.

Ukraina on viimasel ajal asunud eriti intensiivselt ründama Venemaa naftatööstuse objekte ja transpordisõlmi, põhjustades sellega kütusenappust ja ummikuid, mis hakkavad mõjutama tavaliste venemaalaste elu-olu.

Rostovi oblastit tabanud droonirünnak põhjustas 38 rongi hilinemise

Venemaa Rostovi oblastis asuvat Sergejevka raudteejaama tabanud Ukraina droon põhjustas vähemalt 38 rongi mitmetunnise hilinemise, teatas Venemaa riiklik raudtee-ettevõte laupäeval.

"23. augusti öösel Sergejevka jaama lähedal Rostovi oblasti toimunud drooni allakukkumise tagajärjel oli kontaktvõrgu töö häiritud. Rongiliiklus oli peatatud. Tänu raudteetöötajate kiirele tegutsemisele taastati see esimesel võimalusel. Kõik rongid jätkavad oma marsruutidel," seisab teates.

Varem oli Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar teatanud öise droonirünnaku tõrjumisest Tšertkovski, Šolohovski ja Millerovski rajoonis. Tema sõnul keegi vigastada ei saanud, droonirusude allakukkumine põhjustas mitmes kohas tulekahjusid, mis kustutati.

Ukraina piloot hukkus lahingmissioonilt naastes

Ukraina sõjaväelendur sai ööl vastu laupäeva surma, kui maandus lahingmissioonilt naastes oma hävitajaga MiG-29.

"Õnnetuse põhjused ja asjaolud on selgitamisel. Avaldame kaastunnet perekonnale ja sõpradele...", öeldakse Ukraina õhujõudude teates. Selle kohaselt juhtus tragöödia lennuki maandumisel pärast lahingmissioonilt tagasipöördumist.

Hukkunud piloot oli 1979. aastal sündinud major Sergei Bondar, teatas Ukraina õhuvägi.

Armee ei edastanud muid üksikasju.

22. juulil kukkus Volõõnias alla Prantsuse päritolu sõjalennuk Mirage-2000 - piloodil õnnestus õigeaegselt katapulteeruda, uurimine on käimas. See on esimene avalikult teadaolev juhtum, kus Ukraina kaotas sellise lennuki.

Trump: langetan Ukraina osas olulise otsuse kahe nädala jooksul

USA president Donald Trump teatas reedel, et ta langetab kahe nädala jooksul Ukraina rahuprotsessi osas olulise otsuse, lisades, et Moskva võib olla silmitsi ulatuslike sanktsioonidega või ta ei tee mitte midagi.

Valge Maja Ovaalkabinetis ajakirjanikega rääkides ütles Trump, et ta soovib esmalt näha, kas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski omavahel kohtuvad.

"Ma usun, et selleks ajaks ma tean. Ma usun, et ma tean nii Venemaa kui ka, ausalt öeldes, Ukraina suhtumist. Tango tantsimiseks on vaja kahte," vastas Trump küsimusele, mida ta kavatseb teha enda seatud kahenädalase tähtaja lõppedes, mille jooksul ta rahuprotsessi seisu hindab.

"Kui Putin ei istu laua taha relvarahu üle läbirääkimisi pidama, siis vaatan, kelle süü see on. Kui on põhjuseid, siis saan ma aru. Ma tean täpselt, mida ma teen. Vaatame, kas neil on kohtumine. Huvitav on näha."

"Ja kui mitte, siis miks neil kohtumist ei olnud? Ma ütlesin neile, et nad kohtuksid. Aga ma tean kahe nädala pärast, mida ma teen," rõhutas Trump.

"Seejärel langetan ma otsuse, mida me ette võtame, ja see saab olema väga oluline otsus," sõnas ta.

"Kas selleks on massiivsed sanktsioonid, ulatuslikud tollimaksud või mõlemad. Või me ei tee midagi ja ütleme, et see on teie omavaheline asi."

Trump, kes näitas fotot endast ja Putinist nende hiljutisel Alaska tippkohtumisel – pildi oli tema sõnul saatnud Kremli liider ise –, on varemgi korduvalt teatanud umbes kahenädalastest tähtaegadest nii Ukraina kui ka muude küsimuste lahendamiseks. Paljud neist tähtaegadest on aga jäänud täitmata.

Venemaa välistas reedel peatse kohtumise Zelenskiga, kuigi Trump oli esmaspäeval pärast Ukraina ja Euroopa liidritega kohtumist öelnud, et korraldab tippkohtumise.

Trump ütles reedel, et Zelenski ja Putini tippkohtumise korraldamine on sama keeruline kui segada kokku "õli ja äädikat".

"Näeme, kas Putin ja Zelenski hakkavad koos tööle. See on veidi, teate, nagu õli ja äädikas. Nad ei saa väga hästi läbi, ilmselgetel põhjustel," ütles ta ajakirjanikele Washingtonis.

Ta lisas, et "saab näha", kas ta nende kohtumisel, kui see aset leiab, osaleks.

Luureanalüütik: Putin kasutab Trumpi puhul KGB võtteid ja džuudofilosoofiat

USA presidendi Donald Trumpi välja kuulutatud Venemaa ja Ukraina vahelised rahukõnelused on tegelikult ebaõnnestunud. Vene režiimi juht Vladimir Putin on seda ilmselt arvestanud ja tal on oma tegevusplaan, vahendas Ukraina uudisteagentuur Unian strateegilise sõjaluure analüütiku Rebekah Koffleri artiklit väljaandes The Telegraph.

Koffler leiab, et Putini eesmärk on hoida Trumpi mängus, rõõmustada teda (või vähemalt mitte vihastada) nii kaua kui võimalik, et hoida ära enda jaoks negatiivsed tagajärjed nagu teiseste sanktsioonide kehtestamine. Samal ajal jätkab ta kurnamisele suunatud sõjastrateegiat, mille eesmärk on sundida Ukraina kapituleeruma.

Trumpi ohjes hoidmiseks kasutab Putin kombinatsiooni oma oskusest töötada luureandmetega, džuudofilosoofiast ning külma sõja aegsest psühholoogilise sõja kontseptsioonist, leiab autor.

Üks selliseid võtteid, mida luuretööga hästi kursis Putin kasutab, on meelitamine. Putin pole kunagi Trumpist negatiivselt rääkinud. Selle asemel kiidab ta Trumpi poliitilist läbinägelikkust ja tema isikut, nimetab teda "targaks", "kogenuks", "andekaks" ja "pragmaatiliseks". Samuti on Putin Koffleri meelest asunud ära kasutama Trumpi soovi saada Nobeli preemia.

Putin valdab manipuleerimistehnikat, mida tuntakse "refleksiivse juhtimise" nime all. See aga suunab USA presidenti otsustele, mis tegelikult teenivad Kremli huve.

Koffleri sõnul võib Trump olla sellise tehnika jaoks suurepärane sihtmärk, kuna tal on arvamus, et pole midagi, mida ta ei suuda oma tehingukunstiga lahendada, oletades ekslikult, et Putini loogika on sama, nagu on ameeriklaste oma.

Peale selle kasutab Putin jaapani võitluskunsti džuudo filosoofiat, mis põhineb vastase mentaalsel ja füüsilisel mõjutamisel.

Vaenlase tasakaalust välja viimine on seejuures üks džuudo aluspõhimõtteid. Putinil näib olevat õnnestunud Trump endast välja ajada nii, et ta pole temaga otseselt vastuolus, kuid kasutab järgemööda nii sõbralikke kontakte kui ka Ukraina jätkuvat pommitamist.

Koffleri järgi põhinevad need Putini kasutatud võtted põhjalikul eeltööl ja vastase heal tundmisel, millest aga Trumpi poolel jääb selgelt vajaka. Näiteks võib ta vastuseks USA esileedi Melanie Trumpi kirjale vabastada mõned Ukraina lapsed või kasutada mõnda muud venitamistaktikat.

Nii püüab Putin Trumpi kurnata, mõjutada teda kõnelustest loobuma või alla andma ja tema nõudmistele järgi andma.

Hoolimata avalikult väljendatud rahulolematusest Venemaa juhiga, ei taha Trump Moskvale suuremat survet avaldada ning püüab pigem jõuda rahukokkuleppele hoopis Kiievit survestades.

Zelenski: me ei anna oma maad okupandile

Ukraina president Volodõmõr Zelenski õnnitles laupäeval ukrainlasi lipupäeva puhul, mida tähistatakse 23. augustil, päev enne iseseisvuspäeva.

"Just see lipp väljendab päästmistunnet inimestele, keda me Venemaalt vangist tagasi toome. Kui nad näevad Ukraina värve, siis nad teavad, et kurjus on möödas. See lipp on eesmärk ja unistus paljudele meie inimestele Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumidel. Ja nad kaitsevad seda lippu, nad kaitsevad seda, sest nad teavad, et me ei anna oma maad okupandile," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Ukraina peaminister Julia Svõrõdenko väljendas samal ajal rahvuslipule pühendatud päeva puhul veendumust, et kõik okupeeritud alad võidetakse tagasi.

EL andis Ukrainale enne iseseisvuspäeva neli miljardit eurot

Euroopa Liit eraldas Ukrainale enne pühapäeval tähistatavat 34. iseseisvuspäeva nelja miljardi euro (umbes 4,7 miljardit dollari) ulatuses rahalist abi, rõhutades bloki jätkuvat toetust Ukrainale Venemaa täiemahulise sissetungi ajal.

"Ukraina iseseisvuspäeva tähistades saadab EL selge sõnumi: meie solidaarsus Ukrainaga on vankumatu," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen 21. augustil avaldatud ametlikus pressiteates.

"See uus rahastamine rõhutab meie pühendumust mitte ainult Ukraina taastumisele, vaid ka selle tulevikule suveräänse ja demokraatliku riigina. Sest kui Ukraina on tugev, on ka Euroopa tugevam," lisa von der Leyen.

Pakett sisaldab kolme miljardit eurot (umbes 3,5 miljardit dollarit) Ukraina rahastamisvahendi raames ja täiendavalt ühte miljardit eurot (umbes 1,2 miljardit dollarit) Euroopa Komisjoni erakordse makromajandusliku finantsabi mehhanismi kaudu.

Ukraina rahastu kiideti heaks 2024. aasta veebruaris nelja-aastase programmina, mis pakub 33 miljardit eurot (36 miljardit dollarit) laenudena ja 17 miljardit eurot (18 miljardit dollarit) toetusi Ukraina majanduse stabiliseerimiseks ja sõjajärgse taastumise toetamiseks.

Lisaks riigi taastumise, ülesehituse ja moderniseerimise toetamisele on Ukraina rahastu eesmärk toetada EL-iga ühinemiseks vajalikke reforme.
Selle mehhanismi raames viimase makse saamiseks on Ukraina pidanud edukalt ellu viinud reforme, mis on seotud avaliku halduse, avaliku vara haldamise, inimkapitali, rohelisele majandusele ülemineku, digitaalse ning põllumajandus- ja toidusektori reguleerimise ning kriitiliste toorainete haldamisega.

See on märkimisväärne edasiminek Ukraina reformide teel, eriti pärast hiljutist skandaali, kus Ukraina parlament võttis vastu – ja hiljem tühistas – seaduseelnõu, mis piirab peamiste korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatust.

Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on EL ja selle liikmesriigid andnud Ukrainale 168,9 miljardi euro (197,9 miljardi dollari) väärtuses humanitaar-, rahalist ja sõjalist abi.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 075 160 (võrdlus eelmise päevaga +840);

- tankid 11 129 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 23 164 (+4);

- suurtükisüsteemid 31 858 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1472 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1210 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 52 935 (+148);

- tiibraketid 3598 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 59 512 (+86);

- eritehnika 3944 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.