Pikemas intervjuus Saksa ringhäälingule ZDF ütles Klingbeil, et riigi föderaaleelarve eeldatava 30 miljardi euro suuruse puudujäägi katmiseks 2027. aastal on vaja terviklikku meetmete paketti.

Ta vihjas, et meetmed hõlmaks tõenäoliselt ka kõrgemaid tulu- ja pärandimakse.

"Ma ei jäta ühtegi varianti kõrvale," ütles ta. "Eriti kõrge sissetuleku ja suure netovaraga inimesed peaksid endalt küsima: mida mina panustan, et muuta see riik õiglasemaks?"

"Enamasti näen ma väga kõrge sissetuleku ja suure varandusega inimesi, kes esitavad kogu riigile tugeva üleskutse, et kõik peaksid rohkem ja kauem töötama. Aga ma ei arva, et see toetab pensionidebatti, mida me Saksamaal tõesti vajame," lisas Klingbeil.

Rahandusminister lükkas ümber ka konservatiivide juhtide, sealhulgas mõjuka Baieri liidumaa peaministri Markus Söderi varasemad lubadused, et uusi makse ei tule.

"Härra Söder on samuti mitmete tema jaoks oluliste projektidega eelarvepuudujäägi suurendamisele kaasa aidanud," ütles Klingbeil.

Nüüd peaks konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonivalitsus "sõbralikul viisil" maha istuma ja välja pakkuma ideid lõhe vähendamiseks, lisas ta.

Saksamaal on juba ühed Euroopa kõrgeimad maksud. 2024. aastal ulatus avaliku sektori kulutuste suhtarv 49,5 protsendini SKP-st – see tähendab, et valitsuse kulutused moodustavad peaaegu poole kogu riigi majandustoodangust.

Klingbeil sai 2025. aasta mais Konservatiivse Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kantsleri Friedrich Merzi valitsuse rahandusministriks.

Ta esitas hiljuti oma esimese föderaaleelarve ja Saksamaa rahanduse väljavaate kümnendi lõpuni.

2029. aastaks plaanib Saksamaa võtta rekordilise 851 miljardi euro suuruse uue laenu. Eelarvepuudujääk aastatel 2027–2029 peaks ületama 170 miljardit eurot – seda süvendavad suurenenud kulutused kaitsele ja kliimamuutuste vastasele võitlusele ning hüppeliselt kasvavad sotsiaalhoolekandekulutused.

Saksamaa föderaalse statistikaameti (Destatis) esmaspäeval avaldatud uued andmed näitasid, kui palju on Saksamaa sotsiaalkulutused kasvanud. 2024. aastal kulutas riik põhilisele sissetulekutoetusele ja hooldusabile 14,8 protsenti rohkem kui aasta varem – kokku 20,2 miljardit eurot.

Amet selgitas, et kulutused kasvasid kõigis valdkondades, kusjuures suurim osa (11,4 miljardit eurot) tuli pensionäride ja töövõimetute inimeste baassissetulekutoetusest.

20,2 miljardi euro suurune summa ei sisalda aga töötute baassissetulekutoetust, mis läheb riigile 2025. aastal maksma veel 43 miljardit eurot.