"Hävitajad tõusevad üles kohe, kui Eesti vabariigi õhuruumi siseneb tundmatu objekt. Me lähme ja tuvastame selle. Aga mis hetkel ja kus toimub jõu kasutamine, on juba teine teema ja siin on nii palju stsenaariumeid, kuidas see võiks aset leida. Aga protseduurid on olemas ja me tegutseme," ütles Karu ERR-ile.

ERR küsis, mis vahendid on üldse kaitseväel, et droone tõrjuda ja kui hästi on kaitstud droonide eest näiteks Ämari õhuväebaas.

"Nagu me Ukraina sõjast näeme, siis droonirünnaku sihtmärkideks on üldse kõik, mis ette juhtub. Loomulikult on lennubaas, juhtimispunktid sihtmärk number üks. Ja droonide vastu on võimalik kasutada vahendeid, alates elektroonilistest vahenditest kuni ka hävitajate poolt välja lastavate rakettideni ja õhutõrjevahenditeni. Lahendused on erinevad, kuidas droonidega tegelda," lausus Karu.

Siseminister Igor Taro ütles pühapäeval Peipsi järvel juhtunud drooniintsidenti kommenteerides, et politsei- ja piirivalveamet tegeles objekti seirega ja edastas info kaitseväele.

Fredi Karu sõnul toimib selline PPA ja kaitseväe vaheline koostöö hästi. "Me anname alati üksteisele omas formaadis teada, kes mida näeb. Kui nemad näevad madalal kõrgusel lendavat tundmatut objekti esimesena ja kui meie näeme, siis anname neile teada. Ma arvan, et siin mingit kitsaskohta ei ole. Meil on koostöö Eesti jõustruktuuridega väga hea. See koostöö ja ettekandmine sujus väga hästi," rääkis Karu.

Samas tõdes Taro, et koostööd ja vastutuse jaotust PPA ja kaitseväe vahel annaks sujuvamaks muuta.

"Hetkel on niimoodi, et maapinnast teatud kõrguseni, kui me räägime madalal lendavatest objektidest, on sisejulgeoleku teema. Kõik asjad, mis on kõrgemal, on kaitseväe teema. See on kindlasti arutelu koht. Me peame omavahel arutama, kui tõhus selline jaotus on. Me oleme siin mõnes teises valdkonnas neid konsolideerimisi teinud, et asjad oleksid ühes kohas või ühiselt seiratavad, valvatavad. See juhtum toob reljeefselt ka välja, kuivõrd oluline see tegevus on. Seda me lähipäevade jooksul kaitseministriga koos arutame," sõnas Taro.

Taro: iga objekti pärast ei peaks hävitajad õhku tõusma

Pikas perspektiivis tuleks siseministri sõnul leida ka tõhusamaid viise droonitõrje võime tõstmiseks.

"Droonisõja eripära on see, et küllaltki odavate vahenditega suudetakse õhutõrje võimekusi üle koormata, mis tähendab, et me peaks olema valmis ka selleks, et võib-olla iga sihtmärk, mis Eesti poole võib potentsiaalselt lennata, ei vääri seda, et hävitajad kogu aeg õhku tõuseksid. See on lihtsalt liiga kallis ja kulukas. Me peame leidma vahendid, kuidas kogu seda olukorda seirata ja neid võimalikke objekte tõrjuda tõhusamal viisil," rääkis Taro.

"Hetkel meil on mingisugune võimekus olemas. Aga kui me vaatame seda tehnoloogia arengut, seda väljakutsete dünaamikat, seda, mis toimub Venemaa poolel, siis peaksime olema valmis oluliselt tõhusamalt tegutsema tulevikus ja tõhusamalt sellistele ohtudele ja riskidele vastu seisma," lisas ta.

Taro viitas nn droonimüüri väljaehitamisele, mille jaoks tema sõnul oleks järgmise nelja aasta jooksul vaja umbes 200 miljonit eurot.

"Kui väga üldiselt kommenteerida, siis lugu on ju selles, et meie naaberriik Venemaa peab agressiivset vallutussõda oma teise naabri Ukraina vastu ja kuni see kestab, siis me peame alati arvestama sellega, et ka Venemaa territooriumil toimub sõjategevus ja see territoorium on ju otseselt meie riigiga kokkupuutes. Seetõttu on riskid väga kõrged," ütles Taro veel.

Politsei- ja piirivalveamet jälgis pühapäeva varahommikul Peipsi järve kohal lennanud drooni. Hiljem kukkus droon Venemaa territooriumil Peipsi järve.

PPA vastutava politseiametniku Ivan Posledovi sõnul kukkus droon vette Venemaa territooriumil umbes kuue kilomeetri kaugusel Eesti-Vene piirist. Ta ütles, et pärast allakukkumist paiskus droon tükkideks tõenäoliselt plahvatuse tõttu.

Laupäeval ja pühapäeva varahommikul toimus Venemaal Leningradi oblastis aktiivne droonide liikumine, kui Ukraina ründas droonidega Venemaal asuvaid objekte. Droonid ründasid nii Peterburi linnas asuvaid objekte kui ka Eesti piiri lähedal asuvat Ust-Luga sadama naftaterminali.