Möödunud jõulude ajal Eesti ja Soome vahelised merekaablid lõhkunud laeva Eagle S kolm meeskonnaliiget astusid esmaspäeval Helsingi ringkonnakohtu ette.

Kahtlusaluste seas on kapten, vanemtüürimees ja tüürimees, kes vastutavad aluse ohutu liikumise, navigatsiooni ja toimimise eest, ütles Soome keskkriminaalpolitsei (KRP) uurimisosakonna juht Sami Liimatainen juunis.

Prokurör: laeva meeskond andis ankru kohta valeinformatsiooni

Eagle S-i laevafirma ja meeskonna advokaat Herman Ljungberg on mitmel korral varem toonud välja, et Soomel puudub jurisdiktsioon nende süüdistuste menetlemiseks ning asja peaks viima hoopiski merekohtusse. Prokurörid Mikko Larkia ja Heidi Nummela tõid Helsingi kohtus aga välja, et kuna laev sisenes Soome territoriaalvetesse, on see õigus neil siiski olemas.

"Soome ametivõimudel oli õigus (läbi viia uurimistoiminguid - toim) kahju selgitamiseks, kui laev sisenes Soome territooriumile," ütles Larkia kohtus.

Nummela sõnul on teada ka, et laeva meeskond valetas korrakaitsjatele, kui Soome võimud algul küsisid, kas ankur, mis Estlink-2 kaabli lõhkus, on kinnitatud.

"Laeva meeskond andis ankru kohta valeinformatsiooni," ütles Nummela.

Kaitse väitis aga, et kaaspiloot eeldas, et ankur on paigas, kui talle ankru kohta küsimus esitati.

"Soome võimud küsisid, kas laeva ankrud on üleval ja kinnitatud. Kaaspiloot kinnitas, et jah, ankrud on üleval," väitis Ljungberg. "Kaaspiloot vastas küsimusele oma parimate teadmiste kohaselt ning ei andnud teadlikult valet infot."

Kaitse väitel oli laev Venemaalt lahkudes ankrud üles tõstnud ja mootori seiskamise ajal neid alla ei lastud.

"Sellel pool lauda on raske mõista, et olukorda pole ankrute küsimise ajal kontrollitud," ütles Nummela. "Kui laevalt paluti ankur välja tõsta, avastati, et see oli täielikult kadunud."

Prokuröri sõnul tekitati Soome varale, energiale ja telekommunikatsioonikaablitele palju kahjustusi.

"Vara (kaablid - toim) on kahjustatud, elektrijaotus- ja telekommunikatsioonikaablid on tõsiselt ohustatud," lausus Nummela.

Ühtlasi toodi välja, et laev sisenes Soome territooriumile vabatahtlikult peale seda, kui Soome võimud olid neid survestanud seda tegema.

"Kapten oleks võinud käituda teisiti," ütles prokurör.

Soome piirivalvelaev märkas möödunud aasta jõuludel Eagle S-i laeva ning nende hinnangul oli laeva marsruut järgmise kaabli poole.

"Laev liikus ja ankur rippus vees. Laeva marsruut oli järgmise kaabli poole," kirjeldas prokurör Soome lahes valitsenud kriitilist olukorda.

Kaitsja: tundub, et Soome võimud lasid sel juhtuda

Herman Ljungberg, laevafirma Eagle S ja selle meeskonna advokaat, alustas oma kõnet Eagle S laeva uurimise kirjeldamisega.

"Uurimistööd tehti 65 päeva, kuid lõpptulemus on üsna tagasihoidlik," ütles Ljungberg.

Ljungberg kordas taas ka nõudmist, et juhtumit ei arutataks Helsingi ringkonnakohtus, vaid merekohtus.

Kohtunik tõi aga välja, et talle ja teistele kohtusaalis viibijatele tuleb selgitada juhtumiga seotud asjaolusid, et kohus saaks jurisdiktsiooniküsimuses otsuse langetada.

Ljungberg lükkas ka tagasi väite, et kaablikahjustused tekitasid Soomele ohtliku olukorra.

"Soomes ei olnud energiavarustusele tõsist ohtu," ütles ta, tuues välja, et elekter liigub Soomest Eestisse Estlink 2 kaabli kaudu põhiliselt ühes suunas. Ta lisas, et elektri hind Soomes langes peale kaabli kahjustamist.

Advokaadi hinnangul ei olnud tegelikult konkreetset kaablikuriteo ohtu.

"Kui kaablite asukohad on salajased, siis kuidas nad (meremehed - toim) teavad, kuidas neid vältida?" küsis advokaat. "Ma ei tahaks nii öelda, aga tundub natuke, nagu sellel lubatati juhtuda. Nad (Soome võimud - toim) teadsid, et laev läbib seda piirkonda ja et need kaablid on seal."

Nummela: kas tõesti ei märgata, kui ankur lohiseb 90 kilomeetrit merepõhjas?

Prokurörid Mikko Larkia ja Heidi Nummela andsid kohtuistungi vaheajal meediale intervjuu, kus tõid välja ebausutavuse, et keegi ei märganud ankru merepõhjas lohisemist.

"Kui laev lohistab ankrut mitu tundi 90 kilomeetrit, siis kas on tõesti võimalik, et keegi seda ei märka," imestasid prokurörid.

Yle kriminaal- ja õigusreporter Jesse Mäntysalo küsis prokuröridelt, kas nende vaatenurgast olid süüdistatavad hooletud ega tahtnud teadlikult kaableid purustada.

"Raskendatud vandalismi ja sidevahendite häirimise süüdistused põhinevad asjaolul, et teod on tahtlikud. Me eeldame, et selles mõttes on need tahtlikud. Me ei eelda, et keegi heitis ankru tahtlikult ööpimedal ajal vette, et neid kaableid purustada, vaid pigem seda, et absoluutsed kohustused juhtunu ärahoidmiseks jäeti unarusse," sõnas Nummela.

Oma süüdistustes ei võta prokurörid seisukohta, kas juhtum hõlmab Venemaa hübriidmõjutamist Soomes või mitte.

Raskendatud vandalismi eest saab karistada maksimaalselt kümne aasta pikkuse karistusega, minimaalselt kaheaastase tingimusteta vangistusega. Prokuröride nõue karistuse määramiseks on miinimumi lähedal – kaks ja pool aastat vangistust.

"Muidugi võib asi menetluse käigus täpsemaks muutuda, aga see on alguspunkt," vastas Larkia.