Tööandjaid teeb eriti murelikuks riigi kulude kasvu kiirus, millele majandus lihtsalt järele ei jõua.

"2025. aasta esimesel poolaastal, võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga, kulud on jällegi kasvanud 7,4 protsenti ja majandus nominaalselt alla viie protsendi. Meie sõnum on see, et kui me siin kontrolli alla kulusid riigis ei saa, siis jätkub maksutõus, ei teki ettevõtjatele kindlust, ei teki tarbijatel kindlust, inflatsioon on väga kõrge ja see lõpuks lihtsalt kurnab majanduse ära," sõnas tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.

Palju raha läheb riigikaitsele, mida tööandjad toetavad. Probleemina nähakse aga teiste valdkondade kulude kiiret kasvu. Näiteks sotsiaalne kaitse, tervishoid ja haridus moodustavad rohkem kui pool riigieelarve kuludest.

"Ajal, kus meil on kaitsekulud prioriteet, siis selleks, et teistes valdkondades kulude kiiruse kasvu pidurdada, tuleb ikkagi neid indekseeritud kulusid vähemalt mingiks perioodiks, kas üle vaadata või külmutada," lisas Sutter.

Kevadel valitsusest välja visatud sotsiaaldemokraadid leiavad, et endiste koalitsioonipartnerite poliitika laperdab. Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul Eesti laenukoorem ainult kasvab ja vastutustundlikust rahakasutusest pole haisugi. Samas oleks Läänemets ettevaatlik eelarve suure kärpimisega, sest see tähendaks ühtlasi riigi põhiteenuste vähendamist. Tervishoidu, sotsiaalhoolekandesse ja haridusse tuleks hoopis rohkem panustada.

"Mida tervem on inimene, mida teadlikum ta on, seda efektiivsem ja kauem ta tööturul on, seda rohkem majandusse panustab ja majandus sellest võidab, et ma ei ole tööandjatega nõus. Tegelikult need kohad, mis on investeeringud majanduskasvu läbi inimvara arendamise, seal me ei tohiks järeleandmisi teha. Ja kui me räägime pensionitest, siis ta oleks lihtsalt näotu, sest tegemist on inimestega, kes on Eestis kõige vaesemad," lausus Läänemets.

Läänemetsa sõnul tuleb maksukoormust nihutada jõukamate inimeste peale, mida hiljutine käibemaksutõus kindlasti ei tee. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu jaoks on aga põhiküsimus valitsemiskulude koomale tõmbamises.

"Näiteks rahandusministeeriumi töökulud on kasvanud võrreldes 2024. aastaga. Riigikantselei maja, mida tegelikult koordineerib peaminister koos härra Kasemetsaga, need kulud on kasvanud oluliselt - majandamiskulud ja tööjõukulud. Minu üleskutse valitsusele on tegelikkuses, mitte paberi peal vähendada valitsemiskulusid," ütles Reinsalu.

Nii opositsioonierakonnad kui ka tööandjad ütlevad, et peaminister Kristen Michal tõttas eelarvet tegema esimese poolaasta hea tulupildi pealt.

"Ilmselt poliitikutele hea uudis ja tekib kohe palju vallatuid mõtteid, mida sellega peale hakata, aga paraku, nagu maksuamet on neid nimetanud, maksutehnilisteks hälveteks," ütles Sutter.

Esimese poolaasta tulude kasvu taga nähakse enne käibemaksutõusu tehtud kulutusi ja ettevõtete erakorralisi dividende.