Kõlvart: raha ülejääk ei ole nii hea uudis, kui esmapilgul paistab

Tänavuses riigieelarves 800 miljoni ülejääk ei ole üldse nii hea uudis, kui esmapilgul paista võib, sest see ülejääv raha ei tulnud majanduskasvust, leiab Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.
"See raha ei tekkinud kusagilt ootamatult juurde, vaid see on kogutud kokku Eesti inimeste ja nende tööandjate taskust ajal, mil nad on võidelnud igapäevase toimetuleku nimel. /,,,/ Sellest piisab, et ministrid saaksid enda valmiskampaania toetuseks präänikuid lubada, kuid selliselt kavandatud präänikutele järgneb pärast valimisi alati piits, mida meie rahvas ei ole ära teeninud," kirjutas Kõlvart sotsiaalmeedias.
Ta meenutas, et alles teisipäeval avalikustati nii riigi kui ka kahe suure panga majandusprognoosid ja need ütlesid kõik selgelt, et selle aasta majanduskasv jäi prognoositule tugevalt alla.
"Aasta tagasi prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduse reaalkasvuks 2,1–3,3 protsenti, aga tegelikkuses jääb selle aasta majandus praktiliselt nulli, kasv on vaid 0,8 protsenti. Kui prognoositud majanduskasvu ei toimunud, aga ikkagi jäi kusagilt 800 miljonit üle, siis tekib palju tõsisem küsimus, mis kvaliteediga on meie riigi finantsjuhtimine ning millise täpsusega tehakse arvutusi, kui selline suur summa lihtsalt ei kusagilt ootamatult üle jääda sai. Ja samuti, missuguse usaldusväärsusega on tänased prognoosid tulevikuks. Need arvutused lihtsalt ei klapi kuidagi kokku ja põhjus võib olla veelgi küünilisem kui lihtlabane ebakompetentsus."
Kõlvarti sõnul ütles ta juba siis, kui riigikogu valimiste järel maksutõusud avalikustati, et majanduslanguse ajal ei tohi makse tõsta, sest see süvendab majanduslangust veelgi.
"See ei olnud minu originaalne mõte, vaid see on majanduse kuldreegel. Pakkusin välja, et selle asemel tuleks võtta laenu nii kontratsüklikisteks investeeringuteks kui ka kaitsekulutuste katmiseks, sest see oleks hoidnud majanduse käigus ning majanduslangus oleks läbitud kiiremini ja valutumalt. Valitsus vaidles vastu. Nüüd on valitsus jõudnud ikkagi selleni, et tuleb võtta laenu ja tuleb tühistada maksutõuse. Aga valitsus on nende elementaarsete sammudega oodanud nii kaua, et meie rahvas on vahepeal üle kahe aasta majanduslangust kannatanud, ettevõtted on uksi sulgenud ja töötus kasvanud."
Keskerakonna esimees märkis, et maksutõusudega kogutakse lihtsalt raha, millega taaskord teha rahvale vahetult enne valimisi ajutiselt kingitusi, mida kohe pärast valimisi tagasi võtta.
"Täpselt nii juhtus ka riigikogu valimiste eel 2023. Vahetult enne valimisi tõsteti kolmanda lapse toetust, lubati, et maksud ei tõuse ning prognoositi, et rohepööre teeb meie riigi rikkaks. Vahetult pärast valimisi aga võeti kolmanda lapse toetus tagasi, alustati enneolematute maksutõusudega, kehtestati automaks ning siiani proovitakse läbi suruda miljardite jagu riigitoetusi eraomanduses tuuleparkidele, mis kinnistaks meile kauaks kõrge elektrihinna ning küsitava varustuskindluse."
Toimetaja: Urmet Kook










