Rahandusministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarve defitsiidiks neli protsenti, mis on seni suurim puudujääk, kuid mis mahub Euroopa Liidu lõdvendatud eelarvereeglitesse. Suur defitsiit tuleneb peamiselt kaitsekulude kasvust.

Kuna tänavune majandusseis osutus aga oodatust paremaks, on valitsus asunud kavandama juba järgmisi maksumuudatusi, seekord rahvale meeldivamaid. Nii kaalutakse ära jätta planeeritud tulumaksu tõus ning vähendada või kaotada sootuks automaks. Endised Reformierakonda kuuluvad rahandusministrid ei pea plaani mõistlikuks, kuna sel viisil talitades võib riigieelarve puudujääk küündida ka viie protsendini.

"Minu hinnangul ei ole võimalik kõiki asju teha, millest siin on räägitud. See lihtsalt ei tule välja. Me tegelikult kasvatame puudujääki ja küsimus on selles, et kas me võtame siis rohkem laenu ja mille jaoks me laenu võtame," sõnas endine rahandusminister Maris Lauri.

"Kui me nüüd jätkame või alustame uuesti suure kuluralliga, nii nagu viis-kuus aastat tagasi - teeme uusi maksuotsuseid, siis loomulikult me süvendame ebakindlust ühiskonnas. Riigi rahandusega sõidame totaalselt kraavi, kust me just välja tulime läbi raskete otsuste. Laenukoormus tõuseb, intressid tõusevad, riigi reiting halveneb. Kõigile lähevad laenud kallimaks ning riik peab aina rohkem maksma maksumaksja rahast laenudeks ja intressideks," sõnas endine rahandusminister Mart Võrklaev.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas on aga asunud positsioonile, et automaks tuleb kaotada ja kulude katteks on mõistlikum võtta laenu.

"Kaitsekulusid, milleks me tegelikult neid makse kogunud oleme, kui meil on võimalik neid kaitsekulusid katta laenudega ehk siis sellega, et me võtame laenu ja katame neid kaitsekulusid ja kaitseinvesteeringuid laenudega, siis see on oluliselt mõistlikum, kui majanduselt raha kokku korjamine inimeste käest," lausus Kallas.

Rahandusminister Jürgen Ligi nimetab seesugust suhtumist ülepakkumiseks ning ta rõhutab, et üle 4,5 protsendi riigieelarve puudujääki nemad siiski ületada ei plaani.

"Meil ikkagi on ränk miinus ja me peame seda ohjeldama. Eks me peame defitsiidi piiridesse jääma, aga ega valitsus ei ole ka langetanud otsuseid, kus ta selle kokkuhoiu siis teeb. 4,5 protsenti SKP-st on lubatud maksimum ja selle me ilmselgelt peame eesmärgiks võtma," ütles Ligi.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil teatas peaminister, et tuleval aastal tuleb riigil ka kärbetega tegelema hakata, kuid jättis mainimata, kuidas neid sisustada.