Michali sõnul ei olnud julgeolek pikka aega Euroopa Liidus fookuses, kuid viimastel aastatel on hakatud tegema julgeid ja vajalikke otsuseid Euroopa kaitsevõime parandamiseks, mille heaks näiteks on tema sõnul Euroopa Komisjoni laenuinstrument SAFE.

Michali sõnul plaanib Eesti selle toel laenata tulevatel aastatel kuni 3,6 miljardit eurot, et rahastada kaitsekulude tõstmist üle viie protsendi SKP-st.

Siiski tuleb Eesti valitsusjuhi hinnangul leida kaitsesse lisaraha juba enne järgmist eelarveperioodi.

"Julgeolekuolukord ei ole paranenud. Tuleb senisest enam toetada neid riike, kes Euroopa kollektiivsesse julgeolekusse rohkem investeerivad," lausus Michal.

"Hiljutised drooniintsidendid näitavad, et peame oma õhukaitsevõimekust tõhustama," lisas Michal. "Eesti seda ka teeb, kuid Euroopa Liidu täiendav toetus võimaldaks meil kiiremini rajada tugeva droonimüüri, ning hoida meie ühise välispiiri turvalisena."

Veel arutati kohtumisel, kuidas saaks Euroopa Liit veelgi enam Ukrainat Venemaa agressioonisõjas toetada. "Venemaa jätkab ja isegi intensiivistab oma julmi rünnakuid ukrainlaste vastu ka kaugel rindejoonest. See näitab selgelt, et Putin ei otsi rahu," lausus peaminister.

Michal rõhutas, et survet Venemaale tuleb tõsta. "See tähendab karmimaid sanktsioone ja meie sõjalise toetuse suurendamist Ukrainale," ütles Michal, lisades, et ka Venemaa külmutatud varad tuleb Ukraina heaks kasutusele võtta.

"Samuti tuleb kiiresti edasi liikuda Ukraina Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimistega, sest ukrainlased on oma kodutöö ära teinud," ütles Michal.

Von der Leyen: Ukraina julgeolek on kogu Euroopa julgeolek

Ukraina julgeolek on kogu Euroopa julgeolek, mistõttu on loomulik juhtrolli võtmine julgeolekugarantiide andmises, ütles Eestit külastanud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Tema sõnul on kõige parem julgeolekugarantii tugev, varustatud ja rahastatud Ukraina sõjavägi. Teist kaitseliini peaks pakkuma tahtekoalitsioon.

"Üritame praegu selgeks teha, mida on täpselt vaja ja kui palju on iga koalitsiooni liikmesriik valmis toetama. Kaitsejuhid kohtuvad, et välja töötada, mida on vaja. Loomulikult vajame ameeriklaste kaitsemeetmeid, mida nad pakuvad. President Trump on öelnud, et ameeriklaste kohalolu on kindel ja nad pakuvad kaitsemeetmeid," lausus von der Leyen.

Michal ütles taaskord, et Venemaa juht Vladimir Putin pole rahust huvitatud ja mõistab ainult survet. Seega tuleks karmistada Venemaa vastaseid sanktsioone ja suurendada Ukrainale sõjalise abi andmist. Euroopa peaks edasi liikuma ka külmutatud varade konfiskeerimisega. Von der Leyeni sõnul teemaga tegeldakse.

"Seni on nende varade kasumist Ukrainale saadetud 3,7 miljardit eurot, aga mõtleme praegu ka järgmistele sammudele, kuidas neid külmutatud varasid paremini kasutada," ütles ta.

Von der Leyen mainis samuti karmimate sanktsioonide vajadust, eriti seoses varilaevastikuga. Selles tuleks toetuda nii Soome kui ka Eesti kogemusele.

Pärast kohtumist tegid Michal ja von der Leyen Ämari lennubaasis ühise ringkäigu, kus said tutvuda nii kaitseväe ja siinsete liitlaste tehnika kui ka Eesti kaitsetööstuse ettevõtete toodanguga.

Kohtumisel osalesid ka Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ning Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose volinik Andrius Kubilius.

Von der Leyeni ja Michali pressikonverentsi video. Pressikonverents oli inglise keeles ilma tõlketa.