Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 1. septembril kell 23.53:

- Ukraina välisministeerium tegi ülevaate NATO kohtumisest;

- Ukraina teatas kahe Vene kopteri ja puksiirlaeva hävitamisest;

- Meedia: Ukraina rünnakud on vähendanud Vene droonivõimekust;

- Merz: Ukraina sõda peab lõppema, kuid mitte kapitulatsiooni hinnaga;

- Berliin tõrjus von der Leyeni väited vägede Ukrainasse saatmise kohta;

- Erdoğan Putinile: Türgi jätkab jõupingutusi Ukraina sõja lõpetamiseks;

- Zelenski: Ukraina loodab G20 tugevale seisukohale Venemaa suhtes;

- Von der Leyeni lennuki GPS-süsteemi tabas arvatav Vene rünnak;

- Zelenski: Ukraina kaitseb aktiivselt positsioone piki rindejoont;

- ISW: Vene vägi hõivas kuue kuuga Ukrainas 2300 ruutkilomeetrit;

- Von der Leyen rääkis Ukrainasse võimaliku vägede paigutamise teemal;

- Venemaal redutav Ukraina ekspresident süüdistas Euroopa Liitu ülbuses;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 850 sõdurit.

Ukraina välisministeerium tegi ülevaate NATO kohtumisest

Ukraina välisministeerium tegi esmaspäeval ülevaate NATO peakorteris Brüsselis toimunud poliitilise komitee formaadis NATO-Ukraina Nõukogu erakorralisest kohtumisest, mis kutsuti kokku Ukraina palvel pärast hiljutisi massiivseid Venemaa raketirünnakuid, edastas uudistekanal Ukrinform.

Ukraina asekaitseminister Serhi Bojev ja Ukraina asesiseminister Oleksi Serhiejev, kes osalesid istungil veebi teel, andsid liitlastele üksikasjaliku ülevaate praegusest julgeolekuolukorrast ning hinnangu Venemaa viimase aja taktika kohta ning selle tõenäolistest tulevikuplaanidest.

Asesiseminister andis osalejatele ülevaate hiljutiste Venemaa rünnakute tagajärgedest Ukrainale, mille hulgas hukkunud ja haavatud tsiviilisikute arvust ning taristu hävitamise ulatusest.

Bojev rõhutas, et Venemaa suurendab märkimisväärselt relvade tootmist ja seda eelkõige tiibrakettide, droonide ja suurtükiväe osas. Asekaitseminister märkis ka, et Põhja-Korea ja Iraan jätkavad Venemaale olulise abi osutamist.

"Ukraina pool kutsus NATO liikmesriike üles osutama vajalikku abi Ukraina õhukaitse tugevdamiseks, mille seas eelkõige raketisüsteemidega Patriot ja neile mõeldud rakettidega. Rõhutati ka kaugmaarakettide vajadust," teatas välisministeerium.

Liitlasi kutsuti lisaks üles suurendama investeeringuid Ukraina kaitsetööstusesse ja eriti droonide tootmisse. Ministeerium toonitas, et piisava rahastuse korral suudab Ukraina toota märkimisväärsel hulgal lisavõimekusi.

NATO liikmesriikide esindajad mõistsid karmilt hukka Venemaa massiivsed rünnakud Ukraina linnadele, tsiviilobjektidele ja tsiviilisikutele. Liitlased rõhutasid, et sellised teod näitavad Moskva rahusoovi puudumist. Samuti näitab see vajadust säilitada survet Venemaale.

Liimesriikide esindajad kinnitasid ühtlasi, et jätkavad Ukraina toetamist ning töötavad selle nimel, et tagada Ukrainale oluliste relvade jätkusuutlik ja õigeaegne tarnimine.

Läheneva talve- ja kütteperioodi tõttu rõhutasid liitlased Ukraina energiataristu kaitsmise tähtsust ja lubasid pakkuda vajalikku tuge.

Nagu varem teatatud, siis toimus Ukraina palvel ja vastusena hiljutistele ulatuslikele Venemaa õhurünnakutele 1. septembril Brüsselis NATO-Ukraina Nõukogu erakorraline kohtumine.

Ukraina teatas kahe Vene kopteri ja puksiirlaeva hävitamisest

Ukraina sõjaväeluure (HUR) hävitas okupeeritud Krimmis kaks Vene helikopterit Mi-8 ja tabas ka puksiirlaeva, teatas agentuur esmaspäeval, 1. septembril.

Droonirünnakud tabasid Simferoopolist umbes 13 kilomeetri kaugusel asuvat Hvardiiske sõjaväelennubaasi, hävitades HUR-i andmetel hinnanguliselt 20–30 miljoni dollari väärtuses helikoptereid.

Sevastoopoli lahes rünnati ka sõjaväe puksiirlaeva, mis arvatakse olevat BUK-2190 ja mida tabas Ukraina drooni kohale lennutatud lõhkelaeng.

Mi-8 on Nõukogude Liidus loodud mitmeotstarbeline transpordikopter, mida Venemaa kasutab laialdaselt vägede liigutamiseks, lasti kohaletoimetamiseks ja meditsiiniliseks evakueerimiseks, samuti relvastatud lahingmissioonideks.

Puksiirlaev BUK-2190 toetab mereväeoperatsioone sadamates ja lahtedes. Sihtmärgiks võetud laeva kasutas Venemaa erivägede mereväeüksus, mis vastutas veealuste sabotaažioperatsioonide eest.

"Puksiirlaeva kahjustused piiravad oluliselt Venemaa eliitüksuse lahinguvõimet," teatas Ukraina sõjaväe luureagentuur, lisades, et alus sai "õnnetu lõpu".

Ukraina erioperatsioonide väed teatasid 1. septembril, et nad hävitasid Krimmi lääneosas Sakõ lennuväljal Venemaa S-300 õhutõrjesüsteemi radari.

Krimm, mille Venemaa 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris, on alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal muutunud Ukraina sõjaväetaristu vastaste rünnakute sagedaseks sihtmärgiks.

Meedia: Ukraina rünnakud on vähendanud Vene droonivõimekust

Ukraina õhurünnakud Venemaa ründedroonide tootmis- ja ladustamisrajatiste vastu on kolmandiku võrra vähendanud Vene droonirünnakuid Ukraina vastu, kirjutas sõjandusuudiste väljaanne Militarnyi.com.

Veebikanali andmeil vähenes Venemaalt välja lastud ründedroonide Shahed (vene keeles Geran-2)  startide arv juulikuu 6302 stardilt 4132 stardini augustis.

"See langus viitab Ukraina kaitseväe rünnakute tõhususele Shahed-tüüpi ründedroonide tootmisüksustele ja tekitatud probleemidele nende tootmisega seotud ettevõtete tarneahelas," märkis Militarnyi.com.

Ukraina edukus ei lubanud Venemaal ka enam jätkata senise tavaga, kus ta kogus suurema koguse Shahede, et korraldada iga 3-4 päeva tagant massiline õhurünnak – kui juulis toimunud suurim rünnak hõlmas 728 drooni, siis augustis oli see vähenenud 110 ründedroonile.

Ukraina luure hinnangul suutis Venemaa toota 170 Shahedi päevas, plaanides oma tootmist suurendada 190-ni. Ukraina erinevate rünnakute põhjustatud kahjud võisid selle plaani nurjata ja tootmist isegi langetada.

Militarnyi.com tõi ka välja olulisemad rünnakud, mis on Venemaa droonitootmist kärpinud.

Juuli alguses rünnati Iževski elektromehaanikatehast Kupol, mis toodab kiipe sõjaväe droonidele, hävitades neli töökoda. Ettevõte lakkas täielikult töötamast.  4. juulil rünnati Moskva lähedal asuvat Shahedi lõhkepeade tootmisüksust. Registreeriti tulekahjusid ja tugevat suitsu. Samuti rünnati Moskva lähedal asuvat Krasnozavodski keemiatehast, mis tarnib lõhkepeade jaoks termobaarseid ühendeid.

14. augustil uppus Kaspia merel Iraanist Shahedide komponente vedanud laev Ukraina pikamaadrooni rünnaku tagajärjel. See transpordikanal oli Venemaal võimaldanud suurendada Shahedide tootmismahtu.

Samuti tabati augustis kaks korda Tatarstanis asuvat logistikaladu, mis asub 1300 kilomeetri kaugusel Ukrainast ja kus hoiti valmis Shahede. Satelliidipildid kinnitasid kuut tabamust rajatisele, millega hävis suur kogus Vene ründedroone.

Merz: Ukraina sõda peab lõppema, kuid mitte kapitulatsiooni hinnaga

Kiiev ja Ukraina partnerid soovivad lõpetada Venemaa agressioonisõda Ukrainas nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte Ukraina kapituleerumise hinnaga, ütles Saksa liidukantsler Friedrich Merz usutluses Saksa ringhäälingule ZDF.

"Valmistan end sisimas ette selleks, et see sõda kestab kaua. Intensiivsete diplomaatiliste algatustega tehakse pingutusi sõja lõpetamiseks nii kiiresti kui võimalik, kuid see ei saa toimuda Ukraina kapituleerumise hinnaga. Sest siis kaotab Ukraina oma iseseisvuse. Ja ülehomme oleme need meie. See ei ole variant," ütles Merz. 

Küsimusele, kas sel aastal on võimalik relvarahu, vastas Saksa kantsler, et ei kaota lootust, kuid tal ei ole ka illusioone.

Merz lisas, et sõjad lõpevad tavaliselt kas ühe poole sõjalise lüüasaamise või majandusliku ja sõjalise väljakurnamise tõttu. Hetkel ei ole seda juhtunud kummalgi poolel, ütles kantsler. 

Merz märkis, et praegu käivad sõja võimalikult kiireks lõpetamiseks intensiivsed diplomaatilised algatused, mida ei ole kolme ja poole aasta jooksul seni juhtunud. Saksa kantsler viitas oma väga aktiivsetele kontaktidele Euroopa ja USA liidritega ja rõhutas, kui oluline on see, et Ameerika Ühendriigid otsivad lahendust koos Euroopa liitlastega. 

Ta kinnitas, et prioriteet on Ukraina kaitsevõime toetamine. Julgeolekutagatiste, näiteks vägede saatmise kohta Ukrainasse vaherahu korral, ütles kantsler, et seda liitlaste vahel praegu ei arutata. 

"Keegi ei räägi hetkel vägede saatmisest kohapeale. Prioriteet number üks on Ukraina armee toetamine, et nad saaksid pikaajaliselt oma riiki kaitsta," ütles Merz. Kantsler lisas, et liitlased arutavad võimalikke julgeolekutagatisi pärast relvarahu saavutamist. 

Merz märkis ka, et kui Saksa väed mingil hetkel näiteks pärast vaenutegevuse lõppu Ukraina kaitseks kohapeale saadetaks, nõuaks see parlamendi mandaati. 

Berliin tõrjus von der Leyeni väited vägede Ukrainasse saatmise kohta

Saksamaa kaitseminister lükkas esmaspäeval teravalt tagasi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni märkused Euroopa riikide vägede Ukrainasse saatmise plaanide kohta, öeldes, et tal puudub mandaat selle küsimuse arutamiseks.

Saksamaa kunagine kaitseminister von der Leyen ütles pühapäeval avaldatud intervjuus Financial Timesile, et Euroopa koostab konfliktijärgsete julgeolekugarantiide osana üsna täpseid plaane rahvusvaheliste vägede paigutamiseks Ukrainasse, mida toetataks USA sõjaliste võimetega.

"Need on asjad, mida ei arutata enne, kui istute läbirääkimislaua taha paljude osapooltega, kellel on selles küsimuses sõnaõigus," ütles Saksa kaitseminister Boris Pistorius ajakirjanikele esmaspäeval Kölnis asuvas laskemoonatehases käies.

"Ma tean, et parem on selliseid kaalutlusi mitte mingil moel kommenteerida ega kinnitada, välja arvatud asjaolu, et Euroopa Liidul pole vägede paigutamise osas mingit mandaati ega pädevust," lisas ta.

Von der Leyen ütles pühapäeval Financial Timesile, et lähetusse on kavas saata potentsiaalselt kümneid tuhandeid Euroopa juhitud vägesid, keda toetab USA abi, sealhulgas juhtimissüsteemid ning luure- ja jälitusvahendid.

Erdoğan Putinile: Türgi jätkab jõupingutusi Ukraina sõja lõpetamiseks

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan rõhutas esmaspäeval Hiinas Shanghai Koostööorganisatsiooni (SKO) tippkohtumise kõrval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga kohtudes, et Ankara jätkab jõupingutusi sõja lõpetamiseks Ukrainas.

"President Erdoğan ütles, et Türgi jõupingutused lõpetada sõda Ukrainas õiglase ja püsiva rahu kaudu jätkuvad ning et ta usub, et Istanbuli kõnelused on rahuprotsessile kaasa aidanud," teatas Türgi riigipea kantselei avalduses.

Lisaks ütles Erdoğan, et Türgi ja Venemaa suhted "arenevad jätkuvalt vastastikuse austuse ja ühiste huvide alusel ning et minevikust päritud koostöövaim jätkub sellistes valdkondades nagu kaubandus, turism, investeeringud ja energeetika".

Zelenski: Ukraina loodab G20 tugevale seisukohale Venemaa suhtes

Ukraina ootab, et tööstusriikide ühenduse G20 riigid võtaksid tugeva ja ühtse seisukoha seoses Venemaa katsetega sõda venitada, ütles president Volodõmõr Zelenski pühapäeval oma igaõhtuses videopöördumises.

President tuletas meelde, et kaks nädalat tagasi teatati Washingtonis, et venelased peaksid selleks ajaks olema valmis reaalseteks läbirääkimisteks ehk kohtumiseks liidrite tasandil.

Zelenski rõhutas, et Ukraina on selleks kindlasti valmis. Venemaa omalt poolt teeb aga samal ajal ainult üht ehk investeerib sõja jätkamisse.

"Kõik nende signaalid viitavad sellele. Nüüd, oma visiidi ajal Hiinasse, üritab Putin jälle kõrvale vingerdada. See on tema spordiala number üks," sõnas Zelenski.

Von der Leyeni lennuki GPS-süsteemi tabas arvatav Vene rünnak

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni lennuki GPS-süsteemi tabas pühapäeval, kui ta saabus Bulgaariasse, sihilikult korraldatud häire, mille taga võis olla Venemaa, ütles tema pressiesindaja esmaspäeval, kinnitades varasemaid meediateateid.

"Me saame tõepoolest kinnitada, et GPS-i segati, kuid lennuk maandus Bulgaarias turvaliselt. Oleme saanud Bulgaaria võimudelt teavet, et nad kahtlustavad, et see oli tingitud Venemaa ilmsest sekkumisest," ütles pressiesindaja.

Venemaa valitsus ei vastanud kommentaaritaotlusele.

E uroopa Komisjon ei andnud täiendavaid üksikasju, kuid pressiesindaja ütles, et juhtum tugevdab bloki "vankumatut pühendumust suurendada oma kaitsevõimet ja toetada Ukrainat" Venemaa kolm ja pool aastat kestnud sissetungi vastu.

Bulgaaria valitsus teatas avalduses, et GPS-signaal kadus, kui von der Leyeni lennuk lähenes Plovdivi linnale riigi lõunaosas, mis ajendas lennujuhte lülituma maapealsetele navigatsioonisüsteemidele, et tagada ohutu maandumine.

Juhtum leidis aset ajal, mil von der Leyen oli neljapäevasel ringreisil Venemaaga piirnevates Euroopa Liidu liikmesriikides.

"Seal nägi ta oma silmaga igapäevaseid väljakutseid, mis tulenevad Venemaalt ja tema käsilastelt lähtuvast ohust," ütles komisjoni pressiesindaja. "EL jätkab pärast seda juhtumit veelgi suuremalt investeerimist kaitsekulutustesse ja Euroopa valmisolekusse," lisas ta.

ISW: Vene vägi hõivas kuue kuuga Ukrainas 2300 ruutkilomeetrit

Vene vägi hõivas 1. märtsist 30. augustini Ukrainas 2346 ruutkilomeetri suuruse ala ja 130 asustatud punkti, teatas USA Sõjauuringute instituut (ISW). Instituut märkis, et Vene kaitseministeerium liialdab oma avaldustes edusammudega.

Näiteks väitis Vene kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov 30. augustil, et Vene vägi on alates selle aasta märtsist hõivanud Ukrainas 3500 ruutkilomeetrit ja 149 asulat.

ISW andmetel liigub Vene vägi edasi keskmiselt 591 ruutkilomeetrit kuus.

"Venemaa edusammud on paljude kuude jooksul olnud suures osas järkjärgulised ja aeglased ning Venemaa edasiliikumise tempo on tänapäevase mehhaniseeritud sõjapidamise standardite järgi uskumatult aeglane. Venemaa lahingutegevuse ja -jõu hindamisel tuleb arvesse võtta nii edasiliikumise tempot kui ka nende edusammude saavutamisega seotud kaotusi," kirjutasid analüütikud.

Zelenski: Ukraina kaitseb aktiivselt positsioone piki rindejoont

Ukraina väed kaitsevad aktiivselt oma positsioone kõikides olulistes rindelõikudes ja eriti Donetski rindel, kinnitas president Volodõmõr Zelenski pühapäeval oma igaõhtuses videopöördumises

Ukraina relvajõud teatasid, et kõige tulisem on olukord Pokrovski ja Lõmani suunal. Relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 137 kokkupõrget, vahendas Ukrainska Pravda. 

Lõmani suunas ründas Vene armee 22 korda, Pokrovski suunal toimus viimase ööpäeva jooksul lausa 40 vaenlase rünnakut.

Von der Leyen rääkis Ukrainasse võimaliku vägede paigutamise teemal

"Euroopa pealinnad töötavad üsna täpsete plaanide kallal seoses vägede võimaliku paigutamisega Ukrainasse osana konfliktijärgsetest julgeolekugarantiidest, millel on Ühendriikide täielik toetus," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ajalehele Financial Times.

Von der Leyeni sõnul on vägede võimaliku paigutamise jaoks olemas selge teekaart.

"Julgeolekugarantiid on äärmiselt olulised ja absoluutselt vajalikud. Meil on selge teekaart. Jõudsime Valges Majas kokkuleppele. Ja see töö edeneb väga hästi," kinnitas von der Leyen.

Euroametnik lisas, et pealinnad töötavad plaanide kallal, mis näevad ette rahvusvaheliste vägede paigutamist ja ameeriklaste toetust.

"President Trump on meile kinnitanud, et Ameerika kohalolek on osa toetusest. Seda on USA president väga selgelt ja korduvalt kinnitatud," ütles von der Leyen.

Lehe andmetel võiksid väed hõlmata kümneid tuhandeid Euroopa juhitud sõdureid. Vägesid toetaksid Ühendriigid, pakkudes muu hulgas juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning luure- ja seirevõimekust.

Financial Times teatas veel, et Washingtonis Trumpiga toimunud kohtumisel osalejad plaanivad neljapäeval Pariisis uuesti kohtuda.

Kohtumisest võtavad osa Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz, Suurbritannia peaminister Keir Starmer, NATO peasekretär Mark Rutte ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Venemaal redutav Ukraina ekspresident süüdistas Euroopa Liitu ülbuses

Ukraina endine president Viktor Janukovõtš esines esmaspäeval harvaesineva avaliku ülesastumisega Venemaa meedias, süüdistades Euroopa Liitu "ülbuses" kõnelustel Kiieviga, mis peeti enne tema võimult tõukamist.

Vene režiimi juhi Vladimir Putini liitlane Janukovõtš põgenes Venemaale 2014. aastal pärast euroopameelseid meeleavaldusi, mille vallandas tema otsus loobuda assotsiatsioonilepingu sõlmimisest Euroopa Liiduga.

Esmaspäeval avaldatud haruldases intervjuus Venemaa riiklikele uudisteagentuuridele süüdistas ta Euroopa Liitu kohatus käitumises integratsioonikõneluste ajal.

"Nad ei näidanud üles mõistmist Ukraina keerulise majandusliku olukorra suhtes. Ütlen otse välja – nad olid ülbed," ütles Janukovõtš Vene riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti avaldatud videos.

Samuti ütles ta, et Ukraina liitumine NATO-ga oleks "otsetee kodusõtta".

"Olen alati olnud Ukraina NATO-ga liitumise kategooriline ja veendunud vastane," ütles Janukovõtš.

Riiklikud agentuurid ei täpsustanud, millal või kus usutlus salvestati.

Sõltumatu Venemaa meedia teatel oli see Janukovõtši esimene avalik esinemine pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Janukovõtši kontrolli all olnud julgeolekujõud tapsid 2013.–2014. aasta talvel kümneid meeleavaldajaid, kes olid laagris Kiievi kesklinnas ja nõudsid EL-i meelseid reforme sündmuste käigus, mis said tuntuks kui Maidani revolutsioon (nimetatud ka Väärikuse revolutsiooniks).

Parlament tagandas ta verevalamise tõttu ametist.

Ukraina kohus mõistis 2019. aastal Janukovõtši protestide mahasurumise katse eest süüdi riigireetmises ning talle määrati tagaselja 13-aastane vanglakaristus.

President Volodõmõr Zelenski võttis temalt 2023. aastal Ukraina kodakondsuse.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 850 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 082 990 (võrdlus eelmise päevaga +850);

- tankid 11155 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 229 (+17);

- suurtükisüsteemid 32 248 (+49);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1476 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1213 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 55 276 (+214);

- tiibraketid 3664 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 60 305 (+83);

- eritehnika 3952 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.