Süüria kodusõja algusaastatel suutis äärmusrühmitus ISIS kasvatada sõjalist võimu ja haarata kontroll kindla valitsuseta piirkondades. Rühmitus laienes üle piiri ja 2014. aastal liikusid nad kiiresti edasi Iraagi põhjaosas. Riigi suveräänsuse säilitamiseks loodi rahvuvaheline koalitsioon, mis alustas Iraagi valitsuse kutsel ja USA juhtimisel sõjalist opratsiooni Inherent Resolve. Selle peamiseks eesmärgiks sai kohalike julgeolekujõudude koolitamine. Kokku on panustanud pea 90 riiki, suur hulk neist nii raha, varustuse kui ka vägedega.

"Eesti oli seal kohe alguses. 2016. aastal saatsite sõjalisi nõustajaid ja isikukaitsemeeskondi. Praeguseks on kokku pea 500 Eesti kaitseväelast osalenud sõjalisel operatsioonil, mis läheb minu arvates ajalukku, kui üks edukamaid maailmas. Oleme saavutanud oma eesmärgi säilitada Iraagi suveräänsus ja võita ISIS-t sõjaliselt. Nad ei ohusta enam otseselt Iraagi valitsust," sõnas Inherent Resolve sõjalise operatsiooni juht brigaadikindral Kevin Lambert.

Lamberti sõnul suudeti sõjalise operatsiooniga takistada ISIS-e vägivalla laienemist ja nii parandati kogu rahvusvahelist julgeolekukeskkonda. Ta on kindel, et äärmusrühmitus poleks lõpetanud Süüria ja Iraagiga.

"Oleme näinud ISIS-e laienemist Aafrikasse. Oleme näinud, kuidas ISIS alustas laienemist põhja ja ohustas Euroopat," sõnas Lambert.

Nüüd on olukord Iraagis niivõrd stabiilne, et sõjalist operatsiooni hakatakse koomale tõmbama. Vaikselt antakse julgeoleku tagamine ja ISIS-e alles jäänud rakukeste survestamine üle Iraagi jõududele. Eesti kaitseväelased naasevad koju sel kuul. Osa koalitsiooni liikmeid jääb riiki Iraagi valitsusega tehtud kahepoolsete lepingute alusel. Samas pole pinged Lähis-Idas kuhugi kadunud. Pigem vastupidi. Gazas on sõda. Iisraeli ja Iraani vihavaen jätkub. Süüria uue presidendi poliitika ja mineviku sidemed al-Qaedaga tekitavad küsimusi.

"Piirkonna laiemad ebastabiilsuse tekitajad mõjutavad julgeolekukeskkonda, kuid need jäävad Inherent Resolve'i operatsiooni tegevusalast väljapoole. Seega ma ei saa eriti kommenteerida, aga ütlen nii palju, et ISIS edenes 2014. aastal Süüria kindla valitsuseta aladel. Süürial on nüüd valitsus president al-Sharaa juhtimisel ja ISIS sooviks väga näha selle valitsuse ebaõnnestumist. Nad teevad kõik võimaliku Süüria destabiliseerimiseks," ütles Lambert.

Lamberti sõnul pole veel selge, kuidas kavatseb Süüria neid ähvardava ISIS-e murega tegeleda. Küll aga on selge, et Iraak ei soovi mingisuguste probleemide kandumist nende riiki. Brigaadikindral rõhutab taaskord, et koalitsiooni sõjaline operatsioon on olnud edukas ja kõik on saanud kogemuse võrra rikkamaks.

"Eesti panus on olnud väga kasulik. Nii teile, sest saite teha liitlaste ja partneritega koostööd, aga ka liitlastele ja partneritele, sest nad said teha Eestiga koostööd. Ida-Euroopa ja kogu Euroopa julgeoleku tagamine tulevikus toimub koalitsioonina, nii et minu arvates on äärmiselt väärtuslik, et olete saanud seda teha," lausus Lambert.

Lamberti arvates on oluline ka märkida, et Eesti panustas koalitsiooni ajal, kui meie enda piirkonna julgeolekuolukord muutus halvemaks.

"Julgeolekuga seoses on eestlastel lähiminevikust mälestus sellest, mida tähendab julgeolekukeskkond, mis ei soosi teie vabadust. Teate, mida see tähendab ja olete valmis ohverdama, et sinna enam kunagi tagasi sattuda. Olete valmis seda tegema mitte ainult oma tagaõues, aga ka rahvusvaheliselt, sest mõistate vastupidise tagajärgi rohkem kui paljud teised riigid ja rahvad," lisas Lambert.