Uue üldplaneeringu eesmärk on pakkuda lahendusi kiirelt muutuva linnaosa suurimatele väljakutsetele: avada seni paljuski suletuna olnud mereäär ja kunagised tööstusalad ning parandada liikuvust Põhja-Tallinna sees ja ühendusi teiste linnaosadega, teatas linnavalitsus.

Üldpaneeringu järgi võib Põhja-Tallinnas kõigi arenduste teostudes kasvada elanike arv kuni 40 000 inimese võrra, mis tähendaks senisest suuremat survet linnaosa liiklusele.

Kuivõrd üldplaneeringus pole märgitud, et peale Sõle tänava saaks tulevikus olema linnaosas veel magistraaltänavaid, tähendab see, et eelkõige tuleb Põhja-Tallinnas arendada ühistransporti ja rattaga ning jalgsi liiklemise võimalusi.

ERR kirjutas jaanuaris, et üldplaneeringu järgi peab Põhja-Tallinnas kogu liikuvus peab olema orienteeritud ühistranspordi eeliskasutusele, mille võrk peab olema tihe ja mugavate ümberistumisvõimalustega.

Abilinnapea Madle Lippus ütles teisipäeval, et Põhja-Tallinnas jääb oluliseks jalgsi ja rattaga liikumine.

Linnapea Jevgeni Ossinovski ütles, et ei ole põhjust oodata, et linnaosa tänavatel autokoormus väheneks, aga linnavalitsuse jaoks on prioriteetsed seda leevendavad meetmed. Ossinovski nimetas esmajoones tulevikku planeeritud uus trammiteid, millest esimesena peaks aastaks 2029 valmima Pelguranna trammiliin, aga ka potentsiaalset rongiliini Kopli poolsaare tipust Bekkeri alalt ning tuleviku trammiliine Kalaranna tänaval ja Hundipea alal.

Samuti saab Põhja-Tallinna liikluse jaoks oluline olema praegu planeerimisel olev Kristiine liiklussõlme uus lahendus.

Abilinnapea Kristjan Järvan ütles, et 30 000 kuni 40 000 elaniku lisandumine Põhja-Tallinna saab olema suur väljakutse. "On Pelguranna trammiprojekt, aga oleme kokku leppinud, et väljapääse võiks (Kopli) poolsaarelt olla rohkem ja uurima, kas läbi Merimetsa tehnokoridori on võimalik rajada rööbastranspordile koridor," lausus Järvan.

Lippus ütles, et lisaks annab uus üldplaneering võimaluse senisest oluliselt kiiremini edasi liikuda detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega, sest erinevalt praegusest üldplaneeringust ei ole enam pea iga detailplaneering üldplaneeringut muutev ja ei vajaks seega enam menetlust linnavolikogus.

Lippuse sõnul läheb üldplaneering kõigepealt volikogule vastuvõtmiseks ning seejärel avalikule väljapanekule, kus kõigil on võimalik planeeringu kohta arvamust avaldada.

"Paralleelselt alustame uue ülelinnalise üldplaneeringu koostamist, et Tallinna ruumiline areng tervikuna lähtuks Tallinn 2035 strateegia arengueesmärkidest," ütles Lippus.

Linnavalitsus märkis pressiteates, et uus üldplaneering tugevdab linna ja mere sidet, luues tervikliku rannapromenaadi ja parandades juurdepääsu rannaalale. Endised sadama- ja tööstusalad saavad uue elu elamu-, kultuuri- ja ärikeskkonnana, säilitades piirkonna ajaloolise iseloomu. Vähekasutatud alad muudetakse ligipääsetavateks rohealadeks ja puhkeparkideks, mis pakuvad linnaruumi visuaalset avarust ning täidavad kliimaeesmärke.

Rohevõrgustikku käsitletakse üldplaneeringus terviklikult, mis tähendab, et säilitatakse ja väärtustatakse looduslikke alasid, nagu Paljassaare hoiuala ja Merimetsa mets, mida täiendavad uued rohekoridorid, näiteks Putukaväil.

Põhja-Tallinna uue üldplaneeringu koostamine on võtnud aega üle 15 aasta.