Kaua tehtud kaunikene: Põhja-Tallinna uus üldplaneering seab arengusihid

Nüüdseks juba üle 15 aasta valminud Põhja-Tallinna üldplaneering paneb paika, kuidas pealinna üks suuremaid linnaosasid arenema peaks: mereäär tuleb inimestele avada, eelisarendama peab ühistransporti ja rattaliiklust ning omavahel ühendama uued arendusalad.
Põhja-Tallinna uue üldplaneeringu koostamine on võtnud juba 15 aastat ja jõudnud lõpuks selleni, et linnavalitsus peaks selle veel jaanuaris heaks kiitma ja linnavolikogule vastuvõtmiseks saatma. Kehtestamiseni läheb aga veel aega, sest peale vastuvõtmist toimuvad avalikud arutelud.
"Tegelikult on meil veel mitu sammu teha, enne kui see päriselt kehtestamiseni jõuab," nentis linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus.
15 aastat on tõesti liiga pikk aeg ühe linnaosa üldplaneeringu koostamiseks, lisas ta, ja kuivõrd uuendamist vajavad ka teiste linnaosade üldplaneeringud, liigub linnavalitsuses mõte, et tegelikult oleks vaja kogu Tallinnale uus üldplaneering teha.
"Põhja-Tallinna üldplaneeringut on väga pikalt tehtud. Kindlasti on see ebamõistlikult pikk aeg. Meil on veel üldplaneeringuid, mis vajavad tegemist, tegelikult vajavad ka need vanad nii-öelda ülevaatamist. See on väga selge eesmärk edaspidi üldplaneeringuid kindlasti mitte 15 aastat menetleda," lausus Lippus.
"Arutelud, mida me siin peame, on praegu sellest lähtunud, kas (koostamisel oleva) Kesklinna üldplaneeringu asemel oleks mõistlik tegelikult juba tervele Tallinnale uus üldplaneering teha," lisas abilinnapea.
Põhjus on lihtne – pika menetlemisaja jooksul on nii linn kui ka linnaplaneerimise põhimõtted muutunud.
"On palju teemasid, mis vajavad tegelikult ülelinnalist käsitlust, nii transpordikoridorid, rohevõrgustik, aga ka koolide-lasteaedade planeerimine," ütles Lippus.

Põhja-Tallinna elanike arv võib kasvada 40 000 võrra
Põhja-Tallinna üldplaneeringuga üritatakse lahendada kiirelt muutuva linnaosa suuremad probleemid: avada seni paljuski suletuna olnud mereäärne ala ning kunagised tööstusalad ning muuta linnaosa paremini läbitavaks. Avada ja ühendada, nagu ütles Lippus.
"Põhja-Tallinn on tööstusminevikust tulenevalt kohati suhteliselt keeruliselt läbitav: seal on see suur Kopli kaubajaam ja veel pikki sirgeid või kinniseid alasid, mis poolitavad seda linnaosa. Üldplaneering näebki ette, kuidas need avada ja on kavandatud mitmeid teid või läbipääse. Kui me räägime Krulli planeeringust, mille me just vastu võtsime, siis ka seal pole oluline ainult see, millised on hooned või mis seal säilitamist vajab, vaid et see oleks ka inimestele läbitav. Praegu see seda ju ei ole," lausus abilinnapea.
Põhja-Tallinna suurimad arengualad on endised tehase- ja sadamaalad ehk niinimetatud pruunalad: Paavli ja Maleva kvartal, Meeruse, Bekkeri ja Paljassaare sadama ala ning ka Kopli kaubajaama ala.
Hinnangud ütlevad, et arengualade valmimise järel kasvab linnaosa elanike arv ligi 40 000 inimese võrra.
Koos elanikkonna kasvuga peaks kasvama töökohtade arv. Näiteks Paljassaares peaks töökohti tekkima rohkem kui uusi elanikke (11 411 vs. 10 935). Enim peaks kasvama elanike arvu poolest piirkond, kuhu jäävad Noblessneri, Krulli, Paavli, Manufaktuuri ja Kopli kaubajaama arendusalad (+13 445 elanikku). Koplis, kus on suurteks arendusaladeks on Bekkeri ja Meeruse sadam, peaks elanike arv kasvama 9500 võrra.
Pea 14-hektarise Paavli kvartali kohta märgitakse üldplaneeringus, et eesmärgiks on kujundada sellest kohalik ärikeskus. "Paavli kvartali peamine probleem seisneb selles, et selle sisemuses puudub tänavavõrk, sealhulgas jalakäidavus, ja rohealad. /.../ Manufaktuuri tänava pikendamise teel on kvartal tulevikus terviklikult seotud Kopli ja Sõle tänavaga. Paavli tänavast kui olulisest jalakäijate liikumissuunast tuleb kujundada tänav, kus jalakäija ja jalgrattur on seatud prioriteediks," seisab seletuskirjas.
Linnaosa põhjaosas asuvas Maleva kvartalis on praegu valdavalt äri- ja tööstushooned, kuid tulevikus peaks see olema äri- ja elamufunktsiooniga linnakeskkond. Et kvartalit arendada, peab rajama piirkonda Kopli ja Maleva tänavaga ühendava Kopli ühistranspordisõlme.

Samuti Kopli asumis asuva Meeruse ja Bekkeri sadama ala, mille suuruseks on lausa 30 hektarit ning kus praegu asuvad lao- ja tootmishooned ning sadamarajatised, ehitatakse ümber elu- ja ärihoonetega kvartaliks, mida hakkab läbima rannapromenaad.
Veelgi suurem arendusala asub Paljassaares (64 hektarit), kus praegu on enamjaolt suletud sadamaterritoorium. Seal peaks tulevikus olema äri-, elamu-, puhke- ja rohealadega linnakeskkond, kus on ligipääs merele ning sealsed sadamad muudetakse avatumaks ja need saavad uue kasutuse.
Et Paljassaare arendusalale saaks plaanitava Hundipea linnaku ehitada, on vaja seda Kopli ja Tööstuse tänavaga ühendava Sitsi ühistranspordisõlme rajamist. "Linnaehituslikult tähendab see terve ala ümbermõtestamist, ristmiku ümber mõtestamist, transpordikoridoride lisamist," ütles Lippus.
Osa suurtest arendusaladest on juba ehituses, osa alles planeeringutes. Lippuse sõnul on asjade loogiline käik, et praegu on töös arendused, mis on kesklinnale lähemal ning järk-järgult jõutakse kaugemate arenduste väljaehitamiseni.
"On loogiline, et Krulli arendus praegu liigub kiiremini, see piirneb Kalamajaga, mis inimeste jaoks on ehk mentaalselt seotud kesklinna ruumiga. Kaugemate alade terviklik väljaarendamine, ka ettevõtjate äriplaani kontekstis võtab kauem aega. Sa saad arendada seda ikkagi inimestele, kellel peab olema valmisolek nii kaugele kesklinnast minna, aga see valmisolek ei teki hopsti, et tahangi sinna, eriti kui see koht on keeruliselt ligipääsetav. Praegu inimestele tundub ikkagi Kopli kauge, see ei ole esimene valik," lausus abilinnapea.
Lippuse sõnul on arendajatega nende plaanidest üldplaneeringut koostades räägitud. "See annab meile realistlikuma pildi ette, et me lihtsalt ei kavanda tulevikku nii-öelda tühjale lehele, vaid saame pidevalt kaaluda erinevaid huve ja ka võimalusi, mida me teha saame. Taristu peab seal kõik välja kandma," lausus abilinnapea.
Koole ja lasteaedu on juurde vaja
Kuigi elanikkond peaks arendusplaanide teostumisel kasvama mitmekümne tuhande inimese võrra, viitab rahvastikuprognoos lasteaiakohtade nõudluse vähenemisele. Ka põhikooliealiste laste kohta märgitakse, et kasv küll jätkub, kuid mitte enam nii kiiresti. Üldplaneeringu järgi pole järgmise 10 kuni 15 aasta jooksul suuri muudatusi koolivõrgus vaja teha.
Gümnaasiumiõpilasi on aastal 2040 aga 20 protsenti rohkem kui praegu, mis tähendab, et ühe gümnaasiumi peaks Põhja-Tallinna juurde rajama.
Lippuse sõnul on tegelikkuses Põhja-Tallinnas juba praegu lasteaedu ja koole kiiresti juurde vaja.
"Seal on juba praegu tegelikult suured mured, mida me jooksu pealt lahendame. On Manufaktuuri lasteaed, mida projekteerime, kogu see arendusala on juba töös, üsna kohe valmis. Siis on meil kaks uut kooli Põhja-Tallinnas. Krulli kvartalisse on kavandatud lasteaed. Kõikidele arendusaladele on tegelikult lasteaiad kavandatud," lausus Lippus.

Kui tramm või rong lähedal, saab rohkem elumaju ehitada
Veel suuremaks probleemiks rahvaarvu kasvades saab olema liiklus, sest Põhja-Tallinna läbivad ainult kaks suuremat tänavat: Sõle ja Kopli. Üldplaneering rõhutab, et rõhk peab olema ühistranspordi ja rattaliikluse arendamisel.
"Kogu liikuvus peab olema orienteeritud ühistranspordi eeliskasutusele, mille võrk peab olema tihe ja mugavate ümberistumisvõimalustega," seisab seletuskirja tööversioonis.
Üldplaneeringuga pannakse paika lausa kohustus, et Põhja-Tallinna arengualad tuleb ühendada ühistranspordiga ning arenduste maht seotakse trammiliini või võimalusel rongiliini olemasoluga. "Tuleb lähtuda põhimõttest, et mida parem rööbastranspordiühendus, seda suuremat ehitusmahtu on võimalik realiseerida," seisab seletuskirjas.
Lippuse sõnul on trammi eelistamisel lihtne põhjus: selle veovõime on suurem kui näiteks bussidel. Perspektiivis on üldplaneeringus kantud kaardile rööbastranspordiühendused Paljassaarde, Sõle tänavale, Stroomi ranna piirkonnast Koplisse, Kalaranna tänavale jne.
Üldplaneeringu tööversioonis nähakse ette ka rongi kasutamist ühistranspordina, näiteks Kopli kaubajaama arengualal, kus on reserveeritud ruum suure veovõimega rööbasühistranspordile ja selle peatusele Telliskivi tänava poolses osas.
Rongiga on üldplaneeringu järgi isegi suuremad plaanid: näiteks võiks rongi abil ühendada suuremad arengualad kesklinnaga.
Lippuse sõnul on üldplaneeringusse kirjutatud pigem rongi võimalus ning kui kusagile on märgitud kiire ühistranspordi koridor, siis seal saaksid tulevikus sõitma hakata ka näiteks bussid. "Vajadust ühistranspordiga fookustatult tegelda, seda mõtet kannab kogu see üldplaneering," nentis ta.
Olemasoleva või olnud raudtee kohta märgitakse, et raudteeharud on likvideeritud või vajadusel likvideeritakse perspektiivis osaliselt või täielikult mitmel arengualal: Kopli kaubajaama, Paljassaare sadama, Kopli poolsaarel Meeruse ja Bekkeri sadama, Volta ja Krulli tehase alal. Raudtee põhivõrk kuni Kopli poolsaareni säilitatakse.

Kopli kaubajaama kohta ütles Lippus, et see ala, mis jääb tulevikus avalikku kasutusse, on osa Putukaväila projektist.
"See kuulub osalt eraarendajatele, osalt Eesti Raudteele. Eesmärk on see, et Putukaväil algab Telliskivi tänava äärest, sinna kavandatakse liikumisteid, praegu jääb sinna alles ka raudteekoridor. Putukaväil ise pöörab Puhangu tänava poole, aga üks raudteetrass läheb Paljassaarde Hundipea juurde välja," lausus Lippus.
Üldplaneeringus märgitakse, et Põhja-Tallinnas on potentsiaali ka lähilaevaliini ehk veetaksoteenuse arendamiseks, et ühendada kohalikud mereäärsed sadamaalad (Katariina kai, Paljassaare, Noblessneri, linnahall) linnakeskusega ning teiste linnaosade või asumitega, näiteks Pirita ja Kakumäega.
Tänavad lisanduvat liiklust enam välja ei kannataks
Põhja-Tallinna liikuvusuuring toob välja, et juba praegu ei kannata linnaosa tänavavõrk täiendavat liikluskoormust. Üldplaneering seab eesmärgiks tihendada tänavavõrku, et hajutada liiklust ja tagada parem juurdepääs kvartalitele ja mereäärsetele arengualadele.
Olulisemad taristuobjektid on üldplaneeringu järgi Kopli-Sitsi-Tööstuse ristmik, Maleva tänava ristmik ning Merimetsa piirkonna tänavavõrk.
Põhja puiestee ja Rannamäe tee aga tahetakse ümber ehitada nii, et tekiks jalakäija- ja rattasõbralik ühendus vanalinna ja mereääre ning sadama ja Balti jaama/Telliskivi linnaku piirkonnaga.
Üldplaneering annab võimaluse lahendada Põhja puiestee-Kalasadama tänava ristmik vajadusel mitmetasandiliselt. "Mitmetasandilise ristmiku vajalikkust ja võimalikkust selles asukohas tuleks põhjalikult kaaluda, analüüsides muu hulgas muinsus- ja keskkonnakaitselisi aspekte ning jalakäijatele mugavate liikumisvõimaluste parandamist vanalinna ja mere vahel," märgitakse üldplaneeringus.
Suletud rannaalasid tahetakse avada
Põhja-Tallinnal on 20 kilomeetrit merepiiri, üsna palju sellest on sadamaalade tõttu olnud minevikus suletud. Sadamaid on Põhja-Tallinnas rohkem kui üheski teises Tallinna linnaosas ning enamik neist on kas juba avatud ja ümber ehitatud või tehakse seda lähitulevikus.
"Kuna Kalamajas või Põhja-Tallinnas üldiselt on nii palju rannaala, mis on olnud seni suletud, siis väga oluline on, et selle planeeringuga seda avada, ja isegi neis kohtades, kus veel ei ole avatud, avanemist kavandada ja kavandada seda selliselt, et see oleks tõesti ligipääsetav kõigile," lausus Lippus.
Üldplaneeringu järgi on avatud ja segafunktsiooniline maakasutus Patareisadama, Lennusadama, Noblessneri, Lahesuu, hilisemas etapis Paljassaare sadama, Meeruse, Bekkeri ja endise Piirivalvesadama alal. Nendes sadamates avatakse mereäär järk-järgult linlastele ning luuakse mere äärde linna- ja elukeskkond. Kauba- ja tootmissadamana jätkab Kopli neeme tipus asuv Vene-Balti sadam.
Randade kohta märgitakse uues üldplaneeringus, et looduslik rannajoon tuleb säilitada Kopli liinidel, Viruliiva rannas ning Kopli kalurikülas. Üsna vähe juttu on üldplaneeringus Tallinna ühest suuremast, Stroomi rannast.
"Stroomi on kindlasti väga oluline osa Põhja-Tallinnast. See on juba praegu väga aktiivses kasutuses aga et ta püsiks sellisena, peab selle paremini mõtestama," ütles Lippus.
