SEB prognoosis üsna hiljuti, et tänavuseks hinnatõusuks kujuneb 5,2 protsenti. Kas tuleb prognoos üle vaadata?

Kui siis mitte väga palju. Esimesel poolaastal ikkagi oli natuke madalam see hinnatõus, aga need praegused numbrid on olnud tegelikult ootuspärased - juulis isegi võib-olla grammikene alla selle, et tõepoolest need hinnatõusud on viitega tulnud.

Kui kaua inflatsiooniralli kestab?

Kestab veel. Üks asi on see, kuidas seda hinnatõusu mõõta. Tavaliselt inflatsioonist rääkides kõrvutame hindasid eelmise aastaga. Seetõttu see käibemaksutõus avaldub järgmine aasta, kuid tänaseks on suuremad hinnatõusud tehtud ja kui rääkida nendest olulistest komponentidest, mis mõjutavad seda tarbijahinnaindeksit, siis just on positiivsed uudised, et mootorikütuste turul on käimas võib-olla kohalik hinnasõda, aga ka maailmaturu väljavaade pole just kõrge naftahinna osas. Siin on ka midagi positiivset.

Hinnatõusu veavad toidukaubad ja see ei nii olnud juba pikka aega. Miks toit just Eestis kiiresti kallineb? 

Siin ei ole ühte lihtsat vastust. Neid on väga palju ja ilmselt need on meie tarbimisharjumused, on meie asupaik, selle taga on Eesti väga kõrge käibemaks - siin on väga mitu põhjust. Lihtsalt ühe komponendiga tegelemisega me tõenäoliselt seda hinnatõusu probleemi või seda kallist toiduainete hinda ei lahenda.

Toomas Luman kutsub langetama toiduainete käibemaksu, sest ainult nii saab selgeks, kas madalamad hinnad ka lõpptarbijani jõuavad või mitte. Kas see eksperiment on nüüd juba paratamatu? 

Kallis eksperiment. Kui leitakse rahastus, siis makroanalüütik jälgib seda kindlasti huviga.

Kui me toiduainetele kehtestame soodsama käibemaksu - see on täiesti variant, aga küsimus on selles, et õpetajad, päästjad ja politsei tahavad palka, riigikaitse vajab rahastamist, et lihtsalt see raha tuleb siis kuskilt mujalt võtta. Tegemist on meie kõigi ühise rahaga, mida me siis erikombel laiali jagame.

Tarbija peab tegema valikuid. Kohalik toodang on pigem kallim kaup. Kas võib olla nii, et meie ostukorvis hakkab kasvama soodsamate importtoodete osakaal?

Meil on olnud põnev luksus. Me oleme väike riik ja armastame rääkida, kui väga meile meeldib tarbida kohalikku toitu. Ma kardan, et näiteks Luxemburgi elanik ei saa sama väita. Kuna ma pean oma töös tegema prognoose, siis ma kardan, et see prognoos on, et importkaupade osakaal suureneb, kuna kohalik tootmine on kallim meie tööjõu kalli palga ja energiahindade tõttu. See Eesti oma toidu tarbimine on aina enam luksus.

Meie toidulaud on siis liiga eestimeelne?

Ei saa öelda, et liiga eestimeelne, aga sellel eestimeelsusel on hind kahtlemata ja kui me räägime Eesti elanikkonnast, et meil on inimesi, kes ei pane kunagi neid toiduhindasid tähele ja on inimesi, kes otsivadki seda kõige odavamat kaupa - nende inimeste jaoks Eesti toit muutub aina enam luksuseks.