Septembrist jõustus seadusemuudatus, mis annab võimaluse näiteks spordi- või muusikakoolis õpitavat arvestada ka tavakoolis. Seda siiski juhul, kui huvi- või noorsootöö asutustes õpitav kattub kooli õppekava õpitulemustega.

Nii võib õpilane saada vabastuse muusikatunnist või kehalisest kasvatusest, rääkis haridusministeeriumi huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas.

"Seda siis koostöös ikkagi kooliga. Esitada tuleks avaldus, avalduse kool vaatab läbi ja teeb lapsevanemaga kokkulepped, kus laps siis on koolipäeva jooksul. Kas ta läheb varem koju või tuleb natuke hiljem, kui need kunsti, muusika või kehalise kasvatuse ained on koolipäeva alguses või lõpus," kirjeldas Kotkas.

Ka varem on koolidel olnud võimalus formaalset ja mitte formaalset õpet lõimida.

Näiteks Põlvamaal asuvas Kanepi Gümnaasiumis on gümnaasiumi osas arvestatud õpingute osana ka õpilaste osalemist erinevatel kursustel ja huvikoolides. Sellest õppeaastast laieneb samasugune paindlikkus ka kooli põhikooliosale.

Gümnaasiumi direktor Diana Leenurm on muudatuse osas pigem positiivselt meelestatud. Siiski tõdeb koolijuht, et tunniplaani koostada nii, et teatud kindlad õppeained oleksid kas päeva alguses või lõpus, on väga keeruline – seesugused õpilased on erinevatest klassidest ja neid on pigem vähem.

"Kui tõesti on õpilane, kes käib kuskil spordikoolis ja tal on kehalise kasvatuse tund, kuhu ta tõesti ei soovi minna, siis ta saab samal ajal koolikeskkonnas panustada nendele õppeainetele, mida ta tunneb, et oleks vaja juurde. Kas siis juhendatult ehk siis ongi õpetaja juures, või on mingid õpiülesanded, mida ta saab iseseisvalt teha," rääkis Leenurm.

Leenurme sõnul tuleb arvestada, et kui õpetaja juhendab individuaalselt vaba tunni saanud õpilast, suureneb ka õpetaja töökoormus.

Tartu linnas tegutsevas Ilmatsalu põhikoolis on aga tekkivate vabade tundide sisustamiseks kool koostanud õpilastele individuaalseid õppekavasid, kus just õpilane ise oma ajakasutuse eest vastutama peab, rääkis koolijuht Anu Köidam.

"Kui see tund on koolipäeva sees, siis ta saab kasutada kooli ruume. Lepime kokku, kus ta on ja saab siis teha näiteks teise aine õppetööd või mingisuguseid asju. Me ei ole tabanud ühtegi õpilast, et ta seda kurjasti ära kasutaks, pigem need õpilased ongi kolmandas kooliastmes ja kasutasid seda võimalust näiteks loovtöö tegemiseks," lausus Köidam.

Tartu Descartes'i kooli direktor Jaan Reinsoni sõnul on aga palju vastamata küsimusi, alustades kasvõi sellest, kas koolides on piisavalt vaba pinda, kus õpilane keset koolipäeva vaba tundi veeta saab.

"Igal juhul on siin küsimusi, milleks me peame valmis olema ja kindlasti me ei oska ka kõigeks valmis olla, sest nii nagu ministeeriumist rõhutatakse, siis tegelikult võib siukest taotlust esitada absoluutselt kõikides ainetes. Mis võib veel hakata on see, et meie ei suuda ju kontrollida, kuidas see infovahetus hakkab toimuma, kas õpilane käib seal huvikoolis edasi või ei käi. Me ei saa seda mitte kuidagi kontrollida," ütles Reinson.