ERR-i kasutuses on Pakosta ringkiri justiitsministeeriumi ja selle allasutustele, mida ministeerium väljastada ei soovinud, kuna pidas seda privaatkirjaks.

Pakosta tõi ringkirjas välja, et riigieelarve aruteludes on korduvalt kõneks tulnud riigi liigne kinnisvararuutmeetrite arv ja ülemäärane remontimine avalikus sektoris. Ning et eelistada tuleks digiinvesteeringuid seinte värvimisele.

"Tõsijutt, kui kraan ei tilgu, ei ole vaja seda parandada. See vana tõde võikski olla õige ja õiglane maksumaksja raha kasutamise aluspõhimõte. Kahjuks näeme ikka veel, et meie inimestelt ja ettevõtetelt higi ja vaevaga kokku kogutud raha kasutatakse ka toreduse pärast tehtud remontideks," märkis Pakosta.

"Stenbocki majas, kus valitsus istungeid peab, oli suve hakul istungisaali kõrval igati korralik WC. Mitte midagi ei olnud viga, puudu ega katki, isegi kole ei olnud. Välismaalasi poleks olnud piinlik sisse juhatada, neil endil samasugused. Suve jooksul on aga keegi teinud seal ülipeene ent täiuslikult asjatu remondi: taustavalgustusega peeglid, uus kahhel, Itaalia portselanist udupeened kraanikausid. Täiesti ebavajalik remont – valus vaadata," jätkas ta.

Riigikantselei: tualett ummistus praktiliselt iga nädal

Valitsuse meedianõunik Jevgenia Värä ütles, et riigikantselei renoveeris Rahukohtu 3 maja tualeti, mis on remontimata kasutuses olnud järjest 25 aastat.

"Tualeti remont oli vältimatu, sest see ummistus praktiliselt igal nädalal. Tualetti kasutavad lisaks riigikantselei töötajatele ja valitsuse liikmetele ka välisajakirjanikud ning Stenbocki maja külastavad välisdelegatsioonid." 

Remondi maksumus oli kokku 27 846,50 eurot, mille käigus tehti erinevaid  lammutus-, ehitus-, ventilatsiooni,-  elektri- ja sanitaartehnilisi töid, sealhulgas vahetati välja sanitaartehnika.

Pakosta viiks kohtusaalid vallamajadesse ja koolidesse

Minister Pakosta kirjutas veel, et kui rääkida tema haldusalas rahapuudusest, siis just üleliigsed ruutmeetrid ja toreduse pärast tehtud remondid on need, kust kärpida tasub.

"On ju ruutmeetritega tegelikult sama asi nagu peredeski: kui oleme riigina üle läinud 100 protsenti digitaalsetele teenustele, siis peabki kuskil olema jäänud üleliigseid kontoriruutmeetreid. Enam ei ole ju masinakirjutajaid, vaja pole nii suurt postituba ega dokumentide arhiivitube. Kui oleme kohtutes läinud üle videomenetlustele, siis kasutame kohtusaale oluliselt vähem."

Ta kirjutas, et kui tahta, et kohus oleks inimestele paremini kättesaadav, siis "kas poleks mõistlik, et on kohtusaale, aga on ka kohtupidamist, mis sõidab näiteks vallamajja, linnavalitsuse volikogu istungisaali või riigigümnaasiumi ruumidesse ja peab seal aega otstarbekalt kasutades istungi inimestele käega katsutavas läheduses?".

Pakosta sõnul oleks mõistlik tagasi mõelda Eesti Vabariigile enne Teist ilmasõda, kui vallamaju ja koolisaale just niimoodi kasutatigi.

"Hommikul ühed tegevused, pärastlõunal teised, õhtul kolmandad. Ei olnud raisata ruumi, kütet ega elektrit. Vähem köetavat pinda ja vähem remonte jätab rohkem raha vajalikeks teenusteks ja jätab rohkem ka palkadeks. Normaalne palk ja uneaega jättev töö on kõige parem väärtuspakkumine töötajale."