Sigade Aafrika katku ulatuslik levik Eestis paneb väga keerulisse olukorda nii lihatootjad kui ka -töötlejad. Kerli Ats selgitas tööstuses toimuvat, millist abi ootavat ettevõtjad riigilt ja kuidas mõjutab tekkinud olukord toidujulgeolekut.

Suvega on hukatud või hukkamisele määratud 55 000 siga, mis on 20 protsenti kogu Eesti kodusigade populatsioonist. Samuti jõudis katk Ekseko farmi, kus kasvatatakse emiseid.

"See vähendab meie põrsatootmist 37 protsenti. Stsenaarium on väga must. Ettevõtjad on ülimures, sest lisaks sellele, et see mõjutab sealihakasvatajat, see mõjutab ka toidutööstust ja sellega ka tarneahela teisi osapooli," rääkis Ats.

"Must pilv ei ole kuhugi kadunud. Täna metsas toimuv ja see olukord, mis on – meie sealihakasvatus on tiksuva pommi peal," lisas ta.

Ta avaldas lootust, et Eesti seakasvatus ei ole väljasuremas, kuid rõhutas, et nii Eesti kui ka naaberriigid on katkuga tugevalt pihta saanud. Metssigade populatsiooni ohjamine aitab Atsi sõnul eskalatsiooni ära hoida.

"Täna olemegi sellises olukorras, et meie juurpõhjus on metsas ja metssigade populatsioon täna on liialt suur. See otseselt mõjutab ka sealihakasvatajat ehk sealihatootmist. Meil on vaja kiiresti tegutseda täna, et selle kriisiga toime tulla ja et see ei eskaleeruks suuremaks kui ta täna on," rääkis ta.

Ta täpsustas, et ei pea silmas kõikide metssigade hukkamist. "See ei ole kindlasti meie sõnum, aga fakt on see, et väga keeruline on koostoimida suurel metssea populatsioonil ja kodusigade tootmisel, mis peaks jõudma meie toidulauale."

"Paraku on see, et kui metssea populatsioon on madal, on ka see katkufoon madal, mis jõuab kodusigadesse. Tuleb selgelt adresseerida seda," sõnas Ats.

Ta tõi näite Soomest, kus on väga selgelt prioriteet kodusigade kasvatusel ning selle tõttu on hoitud metsseapopulatsioon väga madalal.

Siiani ei ole teada, kuidas katk täpselt farmidesse jõuab, kuid farmid on teinud suuri investeeringuid bioohutusnõuete tagamiseks, ütles Ats.

"Üks juurpõhjus on metsas. Metsas ta levib, me oleme kuulnud, et ta levib eeskätt sellisel perioodil, kus me täna oleme – inimesed käivad palju metsas ja korjavad seeni, marju, liiguvad metsas ring ja paratamatult võivad sigade Aafrika katku ka farmidesse levitada," rääkis ta.

Ta lisas, et väidetavalt levib katk ka putukatega ning sellist suletud süsteemi ei ole võimalik luua, kus ükski putukas farmi ei jõua.  

2010. aastal oli Eestis 1400 seakasvatajat. Esimese viirusepuhanguga oli näha, et ranged bioohutusnõuded tõid kaasa väikeste seakasvatajate tegevuse lõpetamise. Sellest ajast alates on Eestis olnud suuremad farmid, kes on suutnud investeerida ja tagada bioohutusnõuete täitmise, rääkis ta.

"Meil on suured farmid, meil on väga eeskujulikud farmid, kus on väga ranged bionõuded," sõnas Ats ja tõdes, et pole kaheksa aasta jooksul nõuete tõttu kordagi seafarmi sattunud.

Ats selgitas, et viirus on väga kiire levikuga ja farmide läheduses viibivad viirusekandjatest inimesed levitavad seda.

Ettevõtjad vaatavad naaberriikide poole, et oma tootmist Eestist välja viia, mis ei ole aga riigi toidujulgeoleku kontekstis positiivne.

Julgus ettevõtjatel seakasvatussektorisse investeerida on samuti Atsi sõnul väga madal ning ka ekspordi kohapealt on väga keeruline. Ta rõhutas, et riigilt ootab sektor strateegilist juhtimist, sest vastasel korral pole ettevõtjatel mingid soovi seakasvatusse investeerida või ettevõtjatel oma sigalaid taasasustada.

Ats tõi positiivsete meetmetena välja metssigade küttimise piirangute leevendamise, jahimeeste küttima motiveerimise ning nakatunud farmile loomade kaotamise kulu kompenseerimise.

Ta selgitas ka, et süüa võib ainult tervest metsseast toodetud konservi.