Sigade Aafrika katk mõjutab kõige vahetumalt seakasvatajaid, kuid muret valmistab haigus ka lihatööstustele, kes toormest vorsti ja ahjupraade teevad. Matsimoka esindaja Sten Inno sõnul pole tööstustele loodud ühtegi abimeedet, kuigi katkukahtlusega liha ja sellest tehtud toodang tuleks ettevõtetel hävitada oma kuludega.

"Kui meile tuleb farmist searümp sisse ja hiljem selgub, et see on SAK positiivne, siis meie peame kogu toodangu ära hävitama, mis meil tootmises on," lausus Inno.

Matsimoka kasutab kolme Eesti farmi toodangut, mis pole seni haigusega kokku puutunud. Peaminister Kristen Michali sõnul on riik selle kallal tegutsemas, et parandada ka lihatööstuse hetkeolukorda.

"Tööstustele samamoodi on võimalik samme astuda. Keegi ei ütle, et see raha lihtsalt tuleb või me oleme naftat leidnud - seda ei juhtu. Kui tööstus on kriisis ja valdkond on kriisis, siis tuleb otsida lahendusi," sõnas Michal.

Rahandusminister Jürgen Ligi lükkab aga plaani ümber, kuna eelarvest raha kõigile ei jätku.

"See meede saab olla ainult kellegi arvelt ja siis tuleb hinnata, kui palju on tegemist ettevõtlusriskiga ja kui palju me ettevõtlusriski üldiselt maandame. Meil ei ole nüüd kogu ettevõtlusriskide kinnimaksmise raha eelarvesse tulemas ja tegelikult ei ole ka plaani, kuidas seda saaks teha," ütles Ligi.

Sigade aafrika katku tõttu on hukkamisele määratud 55 000 siga, mis on 20 protsenti kogu Eesti kodusigade arvust.