Riigikontroll viis läbi riigi majandusaasta koondaruande auditi ja tuvastas kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste lepingutes hulganisti probleeme. Jutt käib kaitseväest ja kaitseinvesteeringute keskusest. Märgiti, et need on probleemid, mis vajavad kasvava kaitse-eelarve taustal kiiret lahendamist. Riigikontrolör Janar Holm sõnas "Esimeses stuudios", et kaitseminister Hanno Pevkur ja kaitseministeeriumi kantsler on õnneks olukorra tõsidust mõistnud.

"Me oleme väga valel teel, kui me seda raamatupidamise probleemiks loeme ja hea meel on, et kaitseministeeriumi kantsler ja minister seda ei tee. Nad saavad tegelikult suurepäraselt aru, millega tegemist on. Meil on riigi kaitseinvesteeringute keskus näiteks, kes nüüd ühiskonna pingutuste tulemusel on saanud suurel hulgal raha ja sealt veel rohkem raha selleks, et osta riigikaitseks ja meie valmisolekuks varustust. See tähendab hoopis teistsugust olukorda kui varem. See tähendab seda, et väga palju rohkem raha, aga ka palju kiiremini tuleb hankeid teha ja on tajuda, et võib-olla see masinavärk on natuke nõrk, et selle survega toime tulla. See on mõneti objektiivne, aga nüüd tuleb kohanduda, sest meie audit tõesti näitas, et on probleeme, mis väljenduvad ka tegelikult rahalistes tagajärgedes," sõnas Holm.

Holmi rõhutas, et tegu on süsteemse probleemiga, kuna korduvalt tehakse vigu, mida ei peaks juhtuma.

"Võtame kasvõi mõne ettevõtja seisukohast, et kui kaheksa aastat istub kümme miljonit eurot kinni ja samal ajal näiteks riik võtab laenu selleks, et oma ülesandeid täita, siis ma arvan, et see pole raamatupidamislik küsimus. Kui seda veel laiemaks tõmmata, siis selles debatis on kõlama jäänud sellised suured numbrid, nagu 40 miljonit ja 10 miljonit - need olid näited, mis me välja tõime. Probleem on tegelikult süsteemne. See tähendab seda, et on teatud tüüpi korduvad probleemid," ütles riigikontrolör.

Holm tõi ka välja, et 2024. aastal selgus, et 2023. aastal maksti 370 000 eurot ühele tarnijale esimese osana ja pärast seda veel teist korda sama summa. Aasta hiljem tuli see välja. Lisaks paar aastat varem maksti 10 miljonit, kuigi lepingus ei olnud kohustust teha mingisugust ettemaksu.

"Küll on igale asjale selgitus, aga kaitseministeerium on probleemile väga hästi pihta saanud. Äripäev juhtis ka tähelepanu, et seal, kus on palju raha, seal on suur korruptsioonioht, viidates kaitsepolitseiameti juhile. Kui on sellised probleemid, et kuhugi jääb raha, on hiljem arusaamatu, mis on vastu võetud ja millise lepingu alusel. Kui vale inimene satub sellesse süsteemi ja kui see sisekontrollisüsteem ei toimi, siis on probleemid majas," selgitas Holm.

Riigikontrolöri sõnul on probleem spetsiifiliselt selles, et olulisi makseid tehakse n-ö kogemata.

"Kui see oleks teadlik käitumine, siis me saaksime arutada selle üle, kas on mõistlik teha ettemaksu. Ma arvan, et Ameerika Ühendriigid ei vaja meie raha varem kui ettenähtud. Kui maksegraafik on aastani 2027, siis maksame selle maksegraafiku järgi. Probleem on selles, et see on kogemata. Kui me süsteemselt näeme probleemi, et asjad toimuvad kogemata, midagi jääb kogemata tähelepanuta, siis see on see, kus me saame rääkida süsteemsest probleemist ja see pole raamatupidamislik probleem," lausus Holm.

Holmi hinnangul ei olnud maksete näol tegu ka poliitsurvega, et sooviti kiiresti tõsta kaitsevõimet.

"Ma arvan, et see nõudmine nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolt, et kiiresti on vaja kaitsevõimekust tõsta, on õige. Ka need probleemid, mis me oleme välja toonud, vajavad lihtsalt tähelepanu ja korda tegemist. See ei ole mitte midagi erilist. Ma arvan, et tulebki kiiresti tegutseda, sest meil ongi kiire," ütles riigikontrolör.

Holmi sõnul on kõige olulisem hetkel see, et kaitseministeerium on aru saanud, et tegu on probleemiga ning nüüd hakatakse astuma olulisi samme selle lahendamiseks.

"Nii kaitseminister kui ka kantsler võtavad seda tõsiselt ja ma saan seda kinnitada. Me oleme päris mitmel korral sellest rääkinud ja see on alguspunkt selleks, et probleeme lahendama hakata. Nüüd on need järgmised sammud, kus on vaja otsustada, kas on juurde vaja inimesi. Võimalik, et on, kuna mahud suurenevad, aga tegelikult on vaja süsteemi. Kui me räägime näiteks maksetest, siis jõuab leping maksesse, et ei tekiks kogemata selliseid eksimusi," selgitas Holm. 

Vastates küsimusele, kas ekslikult tehtud ettemaksed küsitakse nüüd tagasi vastas Holm, et 40-miljoniline makse Himarsite lepingu puhul läks vähemalt siiski õigesse kohta ning kaup on tulemas. 

"See on meil ette ära makstud, kaup tuleb ja maksegraafik ise, kuidas me oleks pidanud seda maksma aastani 2027 - me oleme selle varem ära teinud. Tõesti suurem osa tuligi maksta sellel aastal või eelmise aasta lõpus, aga mõned sellised 9.8 miljonit, mis on kunagi makstud, kus selle sama tarnega on igasuguseid tehinguid tehtud - see raha istub seal. Loomulikult tuleb see raha tagasi küsida," rõhutas Holm.

Holmi hinnangul on kõige olulisem, et kaitsevaldkond näitaks, et iga euro kulutatakse vastavalt otstarbele ning midagi kaduma ei laheks.

"Tähtis on see, et kogu ühiskond teeb praegu pingutust selleks, et seda raha kokku koguda. Väga paljud eelarve valikud on tehtud selle järgi, et kaitsesse on raha vaja ja ma arvan, et kaitsevaldkond peab näitama, et nad on usaldust väärt ja nad korraldavad asju nii, et iga euro oleks tõesti kasutatud kaitsevõimekuse otstarbel," ütles Holm.