Ragn-Sellsi tütarettevõte R-S OSA Service on põlevkivituha kasutusvõimalusi uurinud üle viie aasta. Laborikatsed osutusid edukaks ja tuhast saab väärtusliku toorainena välja võtta eelkõige kaltsiumkarbonaati.

"Selles tuhas on veel räni, rauda, alumiiniumit, kaaliumit, magneesiumit ja kõike muid ühendeid, aga esialgu me oleme süvenenud just sellele, et jõuda kommertsfaasi kaltsiumkarbonaadi tootmisega," sõnas R-S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste.

Kas suure turunõudlusega tooraine tootmine ka tööstuslikus mastaabis otstarbekas on, seda hakatakse katsetama peatselt tööd alustavas katsetehases. Proovitehase võimsus on 50 tonni aastas, põhitehas võiks toota 10 korda rohkem.

"Meie tootmishinda praegu Eestis mõjutab ehk kõige suuremal määral energiahind, mis on minu arvates mureks kõigile tootjatele täna. Selle katsetehase üks mõte ongi see, et kui me näeme, et energiahind on probleem, siis me saame tegelikult läbi selle tehase otsida neid lahendusi, et olla ökonoomsemad ja turule pakkuda konkurentsivõimelist hinda," lisas Saluste.

Narva tööstuspark, mis tuhatöötlemise proovitehasele ruume rendib, näeb lahendust lokaalsete elektrijaamade rajamises suurte tehaste lähedusse.

"Kui elektri tootmine toimub lokaalselt, siis ei ole vaja tasuda võrgutasusid ehk siis on see otseliiniga - tootjalt otse kaabel tarbijale. Teine on see, et kui on olemas ettevõte, kes tarbib suures mahus ja ettevõte, kes temale toodab, siis need kaks ettevõtet saavad alati turul kokku leppida ka kokkuleppehinna," ütles IVIA juhatuse liige Teet Kuusmik.

Kui põlevkivituha töötlemine äriliselt otstarbekaks osutub, on Ragn-Sellsil Ida-Virumaal väga lai tööpõld. Elektrijaamade tuhamägedesse on ladustatud üle poole miljardi tonni tuhka, mida jätkuks toormena mitmeks sajandiks.