Kuna keskkonnasäästlikule majandusele üleminek mõjutab kõige enam Ida-Virumaad, on Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi sihik Eestis just seal, et toetada majandust, inimesi ja keskkonda, tulemaks toime tekkivate sotsiaalmajanduslike probleemidega. Toetuste maht on kokku 340 miljonit eurot.

Suurinvesteeringu toetuse abil, mille summa algab poolest miljonist eurost ja kokku plaanitakse toetusteks maksta 153 miljonit eurot, on praegu töös olev suurim projekt NEO Performance Materials'i magnetitehase rajamine Narva. Selleks kuluvast 100 miljonist eurost 18,7 miljonit tuleb üleminekufondist.

13 miljonit eurot toetust läheb Peipsi järve põhjarannikule loodusspaahotelli rajamiseks ning pea sama palju saab Glued Wood Factory, et rajada liimpuittoodete tehas.

10,1 miljoniga toetatakse fondist Estprotein Foodtechi Jõhvi rajatavat proteiinitehast, mis hakkab rapsist proteiini tootma ning üle kuue miljoni saab Sillamäele butiikhotelli rajav TK Sillamäe Development.

VKG Plasticu Kohtla-Järvele suunatud investeeringule eraldab fond 4,9 miljonit eurot ja Aquaphor Internationalile 3,2 miljonit eurot, et see saaks uue toote tootmise käima panna.

Lisaks jagub toetust ka keerulisemate terasetoodete valmistamise tehase rajamiseks, jäätmepuidu ja põllumaa biomassi vastuvõtukoha ja töötlemiskeskuse ehitamiseks, Sillamäele butiikhotelli rajamiseks ja värvimistsehhi käivitamiseks.

Kõige kirevamad on toetusesaajate read regionaalarengu piirkondlike algatuste valdkonnas. Suurim summa, 200 000 eurot on määratud Aidu veespordi ja vabaajakeskusele, kes selle eest peaks oma atraktiivsust suurendama. Pea sama palju saab sihtasutus Vaba Lava projekti "Keskkonnahoidlik sotsiaalselt sidus Ida-Virumaa" jaoks.

MTÜ-d Rakvere Maraton toetab fond 10 000 euroga, et korraldada Ida-Virumaal Eesti saunakultuuri meistriklasse, Eesti discgolfi liidule laekub sama suur toetus discgolfi Eesti meistrivõistluste korraldamiseks Alutaguse vallas ning MTÜ Eesti Kirveviskajad saab üle 61 000 euro, et Alutaguse vallas kirveviskamise keskust arendada.

Discgolfi tarbeks eraldatakse 26 000 eurot ka MTÜ-le Assamait, kelle plaan on rajada Aidu karjääri discgolfipark.

Tantsumaratoni korraldamiseks on õiglase ülemineku fondist ette nähtud 4334 eurot, kogukonnapäevale ja talgutele Kose külas 3776 eurot, Iisaku segakoori digitaalse noodikogu jaoks 8743 eurot ja jäähokilaste suvelaagriks 9922 eurot. MTÜ Kivinõmme Kütid saab 9999 eurot, et jahimaja katusekatet ja uksi vahetada.

Kerkib ka mänguväljakuid, korraldatakse noortelaagreid, vestlusringe ja kohtumisi.

Ministeerium: toetus aitab elanikel üleminekut paremini mõtestada

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Irina Satsuta ütles ERR-ile, et piirkondlike algatuse toetusmeede pakub maakonna elanikele võimalust kodanikualgatuste kaudu üleminekuprotsessis ise kaasa lüüa, seda paremini mõtestada ja parandada nii kogu Ida-Virumaa elukeskkonda.

"Toetust on võimalik taotleda avatud taotlusvoorus, see tähendab, et kõik, kelle idee vastab toetuse andmise tingimustele, saavad esitada rakendusüksusele taotluse projekti toetamiseks," lausus ta.

Küsimusele, kas toetust saavad põhimõtteliselt kõik projektid, mis Ida-Virumaal midagigi korraldavad, vastas Satsuta, et taotlusi hindab vastavalt toetuse andmise tingimuste määruses seatud vastavus- ja valikukriteeriumidele hindamiskomisjon ning kui taotlus saab piisavalt kõrge punktisumma, teeb rakendusüksus positiivse otsuse projekti toetada.

Regionaalarengu toetusraha jagatakse ka kohalike omavalitsuste investeeringute tarbeks. Narva-Jõesuusse ehitatava uue lasteaia jaoks eraldab fond 3,8 miljonit eurot, rekonstrueeritakse ka Sillamäe muusikakool ning noorte- ja huvikeskus Ulei ning Kohtla-Järve lasteaed Punamütsike. 1,7 miljonit eurot läheb Voka aleviku kogukonnakeskuse nüüdisajastamiseks ja 784 000 eurot Narva uue hooldekodu päevahoiuteenuse loomiseks.

Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste jaoks on fondis ette nähtud 25 miljonit eurot. Selle rea alt leiab Narva tööstusinkubaatori rajamise toetuse 8,46 miljonit eurot ning Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi, milleks eraldatakse viis miljonit eurot.

Hariduse, ühiskonna ja tööturu seoste valdkonnas on 25 miljoni euro suurusest toetusrahast 21,7 miljonit määratud haridus- ja noorteametile, mis selle summa toel suurendab Ida-Viru täiendkoolituse mahtu ning käivitab ja arendab kutse- ja kõrghariduses uusi tasemeõppe õppekavasid.

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetusrealt leiab kolm projekti, millest kaks viib ellu R-S OSA Service plaaniga Narvas põlevkivituhka ümber töödelda, mida fond toetab kokku 3,9 miljoni euroga. Trisector OÜ saab 658 000 eurot, et kaevandusjäätmetest saadud väärtuslikke materjale taaskasutada.

Väikestele- ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud investeeringutoetusteks jagatakse kokku 15 miljonit eurot ja suurimad, ligi pool miljonit eurot toetust saanud projektid tegelevad insenerikeskuse loomise, kaubaaluste tootmisliini käivitamise, puiduvilla tootmise ja tekstiilitootmisega.

Selle toetusrea väiksem summa, veidi üle 30 000 euro läheb Lullabedi psühholoogilise rehabilitatsiooni keskuse Jõhvi filiaali käivitamiseks.

Toetust kasutatakse ka tööstusreostuse kõrvaldamiseks

Ringmajanduse korraldamiseks eraldatavast 5,6 miljonist eurost on seni toetust antud ainult keskkonnainvesteeringute keskusele, et nad Ida-Virumaal kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleeme lahendaksid ning piirkondlikku jäätmekäitlust arendaks. Kahe projekti toetus on kokku 747 000 eurot.

Keskkonnainvesteeringute keskusele jagub toetust ka merekeskkonna ja vee kaitseks, nimelt saavad nad 2,7 miljonit eurot, et muuta ohutuks põlevkivitööstusest tekkinud reostus ja hinnata piirkonnas alternatiivseid veeressursse.

1,4 miljoni euroga toetatakse fondist Kurtna järvede veerežiimi taastamist, toetusraha kasutajaks on samuti keskkonnainvessteeringute keskus.

Viis miljonit eurot läheb töötukassale, kes toetab selle summa eest põlevkivisektori töötajate tööleasumise ja oskuste arendamist.

Sama suure summa annab fond sotsiaalministeeriumile, kes kasutab seda ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamiseks Ida-Virumaal. Lisaks jagub 840 000 eurot sotsiaalministeeriumile ka selleks, et lahendada põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleeme ja vähendada tervisekahjusid.

Piirkonniti on kõige enam õiglase ülemineku fondist toetust saavaid projekte Narva linnas (30), 16 projekti puudutavad Alutaguse valda ja sama palju on kogu Ida-Viru maakonnaga seotud projekte, 14 ettevõtmist saab raha Toila vallas ja 13 Jõhvis.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et õiglase ülemineku fondi kogusumma on jaotatud mitme eri meetme vahel ja nende rakendamise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Fondi rahast 80 protsenti on suunatud põlevkivitööstusest väljuva piirkonna majanduse ja tööjõu mitmekesistamiseks.

"Ülejäänud osa on mõeldud sotsiaalseteks, keskkonnaalasteks ja kogukondlikeks projektideks, et lisaks ettevõtlusele ja tööstusele õitseks seal piirkonnas ka kogu muu elukeskkond," lausus Keldo.

Ta tõi välja, et Ida-Viru suurinvesteeringute toetusmeede mahuga 144 miljonit eurot on juba taotlustega kaetud, mis tähendab, et lähiaastail rajatakse Ida-Virumaale väga palju uusi tehaseid, hotelle, ja muid projekte, mis peaksid uusi töökohti looma ja majandust turgutama.