Lääneranna gümnaasiumisse asus sel nädalal õppima üle 300 õpilase. Kooli ehitas Lääneranna vald ja selle arhitektuurse lahenduse mõtles välja Kauss Arhitektuuri meeskond. Maja on huvitav - kolme korpusega lahendus sai alguse sellest, et uus maja pidi ära mahtuma kõrval asuva vana koolimaja kõrvale, mis hiljem lammutati. Tähtis oli ka multifunktsionaalsus. Nii on koolimaja ka kogukonnakeskus, mida saab kasutada koolivälisel ajalgi.

Maja ehitamisel peeti silmas, et see sobituks Lihula linna keskkonda.

"Kolme korpuse mõte tekkiski sellest, et me lihtsalt granuleerime selle suure mahu väiksemateks tükkideks ja proovime siis ühte sulatada. See viilkatuse motiiv on ka osa sellest Lihula identiteedist, sest enamus madalhoonestusest on viilkatustega," lausus Kauss Arhitektuuri arhitekt Allan Pilter.

Maja ühes korpuses on algklasside ja gümnaasiumide klassikompleks, teises tiivas tööõpetuse klassid koos sööklaga. Maja keskel laiub aga aatrium ehk kooli süda, kus saab puhata ja lugeda. Koolis on veel mitu ala, kus saab turnida, mängida, jutustada ja olla ka omaette.

"Oleme proovinud kõiki üldalasid hoida võimalikult multifunktsionaalsetena ehk meil ei ole sellist alakasutatud monofunktsionaalset pinda ehk kõik koridorid on alati aktiivsed. Me ei loo ainult kooliruumi või õppekeskkonda, vaid tegelikult me peame arvestama sellega, et see on lapse jaoks kasvukeskkond ja peab toetama absoluutselt kõiki tegevusi - nii loomingulisi kui füüsilisi - ja see ruum peab aitama ka fantaasial rakenduda ja kõiki meeli arendada," lausus Pilter.

Tähtis on ka kooli ees asuv mänguväljak.

"See, et elu käiks võimalikult palju õues, on ka osa liikuma kutsuva kooli põhimõttest, et lapsed saaksid rohkem liikuda. Sellel on ka sotsiaalne roll ehk kogu linna elanikud saavad seal siis samamoodi aega veeta," ütles Pilter.

"Minu arvates on see parem kui vana. Siin on rohkem vaikseid nurki ja meie klassis oli enne nii, et seal ei olnud kraani ja õpetaja pidi ämbriga kogu aeg kunstitunniks vett tooma," sõnas Lääneranna gümnaasiumi 4. klassi õpilane Rannel Kalinovski.

"Klassid on kõik ühtemoodi, aga koridorid on erinevad. Näiteks väikestel ongi oma ala ja suurtele on tehtud oma ala. Mulle väga meeldib. See on palju uuem ja siin on hästi palju kohti, kus saab lihtsalt olla," sõnas Lääneranna gümnaasiumi 9. klassi õpilane Radele Kanter.

"Mulle väga meeldib, et on palju rohkem avarust ja ruumi, et kus sõpradega olla. Kui vanas koolis oli ainuke koht, kus päriselt olla sai, klass, siis nüüd on väga palju kohti, kus saab olla üksi või koos sõpradega. Minule väga meeldib," sõnas Lääneranna gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kirsi Kunz. 

Eestis on viimasel aastakümnel ehitatud mitukümmend uut kooli. Uute riigigümnaasiumide ehitamisel võeti eeskujuks eeskätt Skandinaavia riigid.

"Suuremas mahus saime toetada uute koolimajade ehitamist eelmisel eurorahade perioodil. Toona said toetust 38 põhikooli - ise ehitasime 17 riigigümnaasiumi. Sellel eurorahade perioodil saame toetada ainult kuute põhikooliehitust Ida-Virumaal, aga sellest hoolimata on omavalitsused ise olnud tegelikult väga usinad," ütles haridus- ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar.

Riisaare sõnul paistab Eesti teiste riikide seas oma uute koolide rohkusega silma.

"Sellises mahus, nagu me eelmisel perioodil ja sel perioodil suudame teha, me oleme kindlasti erandlikud. Nii Läti kui ka Leedu käivad meie juures imestamas, et kuidas see on olnud võimalik. Samamoodi jagame oma kogemusi näiteks Gruusiale, Armeeniale, Ukrainale ja Moldovale," lisas Riisaar.