Hiina ajaloo suurim sõjaväeparaad tõi enneolematul moel lavale Põhja-Korea, Venemaa ja Hiina liidu.

Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse nooremteadur Toomas Hanso täheldas, et need riigid ei ole varasemalt nii ühtsed välja näinud. "Aga kui me vaatame, mis päriselt toimub, siis seda liiduks kutsuda on raske. Nendel liidritel ei ole püsivat dialoogi, et nad kohtuksid iga aasta ja nende kohtumised ongi pigem sellised juhuslikud," lisas ta.

Hanso rõhutas, et Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea vahel puuduvad ühtsed majandussuhted.

"Ja julgeolekusuunal samuti on nende ajaloolised suhted väga teistmoodi, kuna Hiina ja Põhja-Korea vahel on sõjaline liit aastast 1961 ehk 64 aastat juba, aga Põhja-Korea ja Venemaa vahel on ainult üks aasta see olnud. See moodustati 2024. aastal," ütles Hanso.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Igor Gretski rõhutas, et nende riikide vahel on endiselt väga sügavad erinevused. "Esiteks on Venemaa olnud alati väga ebausaldav Hiina tegevuse suhtes Kesk-Aasias, mida Moskva peab oma mõjusfääriks. Teiseks on Kreml väga ettevaatlik mistahes koostööprojekti suhtes Hiinaga, sest Hiina varastab tehnoloogiat. Nii on see olnud sellest ajast peale, kui Nõukogude Liit kokku kukkus," rääkis ta.

Paraadile eelnenud Shanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumisel näitas Hiinale lähenemise märke ka India.

USA president Donald Trump teatas sotsiaalmeedias, et talle tundub, et India ja Venemaa on Hiinale kaotatud.

"India ja selle kolmiku vahel, ma ei näe, et nad kuidagi läheneksid üksteisele," märkis Hanso. "Kolmikus on Hiina ja Põhja-Korea, ning Indial on mõlemaga rasked suhted. India ja Hiina vahel on jätkuvalt piirikonflikt, neil on 125 000 ruutkilomeetrit vaidlustatud territooriumit. Hiina toetab jätkuvalt Pakistani, mis on India kõige suurem rivaal. India on osa organisatsioonist Quad, kus on India, Jaapan, Austraalia ja USA, ja see organisatsioon tegeleb Hiina mõjuvõimu piiramisega."

Venemaa president Vladimir Putinile andis üritus uue tuule tiibadesse.

"Esiteks oli see sõnum kodumaisele publikule, et Venemaa pole isoleeritud, väga palju maid toetavad teda ja on nõus Venemaaga koostööd tegema, hoolimata Ukraina agressioonist," ütles Gretski ja lisas et Venemaa president seisab kõrvuti Hiina presidendiga, kes on täitmas USA tekitatud geopoliitilist vaakumit.

"Kolmandaks on India-küsimus. Putin oli ühel pildil Narendra Modiga, nad kätlesid. Nad oli koos president Xiga samal ajal, kui Modi ei võtnud vastu Trumpi kõnet," lausus Gretski.

Hiina räägib üleminekust uuele maailmakorrale, mis peaks toimuma rahumeelselt. Venemaal on siin oma roll.

"Venemaa aitab Hiinal seda teostada ilma, et Hiina peaks oma käed ise mustaks tegema," lausus Hanso. "Et Venemaa ründab Ukrainat, siis algavad maailmas väga paljud teised konfliktid ilma, et Hiina peaks seal isegi midagi tegema, aga siiski maailm muutub just Hiina mõttes positiivsemaks."

Põhja-Koreaga suhtlemist on Peking seni oma globaalsele mainele mõeldes pigem varjus hoidnud.  

"See ongi üks asi, mis on üllatav selle kohtumise juures, et Hiina, Xi Jinping ja Põhja-Korea Kim Jong Un olid nii lähedased," lisas Hanso.