Eesti sealihaga isevarustatuse tase langeb järgmisel aastal 39 protsendini
Eesti sealihaga isevarustatuse tase langeb järgmisel aastal 39 protsendini. Tekkinud tühimiku poelettidel täidab vähemalt paariks aastaks importliha. Kuna tootmise taastamine on raske, peavad tarbijad importtoodetega leppima.
Kümme aastat tagasi, sigade Aafrika katku esimese puhangu ajal, kahanes Eestis sealihaga isevarustatus 100 protsendilt 73 protsendini. Ja sinna see jäigi. Praeguse katku tõttu väheneb see järgmisel aastal omakorda 72 protsendilt 39 protsendini, näitavad põllumajandus-kaubanduskoja arvestused. Isevarustatuse languse tõttu sealiha import kahekordistub.
"See tühimik, mis tekib, tuleb täita impordiga, ka täna lihatööstused otsivad võimalusi importi suurendada ja see on reaalsus. Ka paremate stsenaariumite puhul taastumine võtab paar aastat kindlasti," ütles põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.
Coopi kaupluste värske sealiha on täies ulatuses kodumaine. Kuid mis saab siis, Eesti liha isevarustatus väheneb?
"Täna on meie tarnijad meile kinnitanud, et katsuvad seda taset hoida. See on tõenäoline, et töödeldud liha osas on ka rohkem Eestist väljastpoolt tulnud toormega tooteid. Mingis mõttes paratamatus on, et juhtub ka seda, et kampaaniapakkumisi värske liha osas ei ole samal tasemel kui varasemalt," lausus Coopi keskühistu ostudirektor Oliver Rist.
Rimi müügist annab juba praegu poole värske välismaine sealiha. Rimi ostujuht Marilin Jürisson ütles, et Eesti lihatootmise vähenemine võib tuua kaasa ka Eesti liha tarbimise languse.
"Kui Eesti tootjatel tootmine väheneb, siis nii paraku see tõesti on. Tarbija on äärmiselt hinnatundlik, selleks peab midagi väga muutuma, et tarbija hakkaks eelistama kodumaist võrreldes hinnaga. Nii et see võib jääda impordi kasuks," lausus Jürisson.
Toodangu vähenemise tõttu jääb seakasvatajatel järgmisel aastat saamata müügitulu 42 miljoni euro eest. Kuna seakasvatus eelmisest katkuperioodist täiel määral ei taastunud, siis tekib küsimus, kas ta sel korral suudab seda teha, ütles Viira.
"Ma arvan, et see olukord või kontekst on natuke teine. Kui meil toona tegutses üle tuhande seakasvataja, kellest 95 protsenti sisuliselt lõpetasid tegevuse. Ja ka need uued bioohutusnõued, mis kehtestati, osutusid neile liiga suureks, nad ei tulnud sellega kaasa. Täna sektoris tegutsevad siiski suuremad ettevõtted, tugevamad ettevõtted. Meelsus tootmist taastada kindlasti on olemas," ütles põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.
Toimetaja: Marko Tooming









