Süüdistuse järgi plaanis 70-aastane Bolsonaro võimu säilitamise nimel korraldada oma poliitiliste rivaalide mõrva.

Kohtunike enamus jõudis järeldusele, et Bolsonaro ja seitse tema kõrget ametnikku proovisid korraldada riigipööret pärast seda, kui olid avalikult keeldunud tunnustamast kaotust vasakpoolsele rivaalile Luis Inácio Lula da Silvale ehk Lulale.

Süüdistuse keskmes oli osaliselt ka küsimus, kas Bolsonaro õhutas rahutusi, mille käigus tuhanded tema toetajad tungisid Brasiilia kongressi, presidendipalee ja ülemkohtu hoonetesse.

Prokurörid uurisid ka vandenõud, mille olid välja mõelnud tema kaastöötajad: mürgitada Lula, kuulutada välja eriolukord ning juhtida Brasiiliat sõjaväenõukogu toel, mis jälgiks uute valimiste korraldamist.

Bolsonaro eitas teadmisi "Rohelise ja Kollase Noa Operatsioonist", mis oli vandenõu koodnimi. Ta tunnistas, et tema abilised arutasid erakordseid meetmeid, sealhulgas eriolukorra määruse rakendamist valimistulemuse tühistamiseks, kuid ta rõhutas, et ühtegi neist meetmetest ei rakendatud ja midagi ebaseaduslikku ei proovitud.

Kohtunik Carmen Lucia leidis, et prokuratuur oli tõestanud, et Bolsonaro juhtis gruppi, kes "töötas välja ja rakendas süsteemset rünnakuplaani demokraatlike institutsioonide vastu eesmärgiga takistada võimu seaduslikku üleandmist."

"Ta ei sattunud sellesse vägivalla stsenaariumi juhuslikult," ütles kohtunik. "Ta oli juht ja innustaja. On ületamatu hulk tõendeid, mis viitavad võimu haaramise plaanidele, mis ületasid pelgalt ideede või privaatsete vestluste taseme."

Tõenäoliselt ei alusta ta vanglakaristuse kandmist enne, kui kõik edasikaebused on ammendatud — kõige tõenäolisemalt järgmise aasta alguses. Seni jääb ta koduaresti alla.

Otsus tõi kaasa kriitika USA president Donald Trumpi administratsiooni poolt.

Trump pidas Bolsonarot oma mõttekaaslaseks ning nägi tema kohtuasjas sarnasusi oma võitlusega liberaalse eliidiga, keda ta süüdistas oma mandaadi nurjamises. Mõlemad kaotasid valimised — Trump 2020. aastal, Bolsonaro 2022. aastal — ja mõlemad väidavad valimispettust.

2023. aasta jaanuaris, nädalad pärast Bolsonaro valimiskaotust, tungisid tuhanded tema toetajad kongressihoonesse, presidendipaleesse ja ülemkohtusse, kus lõhkusid aknaid, hävitasid väärtesemeid ning isegi tühjendasid end vaipadele.

Bolsonaro väidab, et meeleavaldus oli spontaanne, juhita ja seda võimendasid Lula-meelsed infiltreerunud isikud.

Uurijad ütlesid aga, et rahutused olid osa ulatuslikumast vandenõust, pärast seda kui avastati üksikasju "Rohelise ja Kollase Nuga Operatsiooni" kohta ühe Bolsonaro kõrge nõuniku seadmes.

Vandenõu nägi ette Lula, tema asepresidendi Geraldo Alckmini ning Bolsonaro vastase ülemkohtu kohtuniku Alexandre de Moraesi mõrvamist. Plaani kohaselt oleks Bolsonaro pärast mõrvu kuulutanud välja eriolukorra ning sõjaväeline "kriisikabinet" oleks valmistanud ette uued valimised.

Brasiilia armee ja õhujõudude juhid tunnistasid, et Bolsonaro nõunikud otsisid nende toetust, kuid nad keeldusid sellest.

Hoolimata sõjaväejuhtide keeldumisest väitsid uurijad, et vandenõulased palkasid palgamõrtsukaid ning mõrvad pidid toimuma 2022. aasta uusaastaööl — päev enne Lula ametissevannutamist.

Esimene sihtmärk pidi olema kohtunik Alexandre de Moraes, kellele plaaniti varitsust tema kodu juures. Kui palgamõrtsukad kaotasid tema asukoha, katkestati aga operatsioon ning kogu vandenõu kukkus kokku.

Trump mõistis kohtuprotsessi hukka kui "nõiajahi" ja nimetas seda "rahvusvaheliseks häbiplekiks". Olles juba kehtestanud Brasiilia vastu 50-protsendilised tollimaksud, võib ta neid nüüd veelgi karmistada.

Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt tõstatas sel nädalal isegi võimaluse võtta Brasiilia vastu kasutusele sõjalised meetmed, kui süüdimõistev otsus langetatakse.

"See on administratsiooni prioriteet," ütles Leavitt. "President ei karda kasutada Ameerika Ühendriikide majanduslikku ega sõjalist jõudu, et kaitsta sõnavabadust üle kogu maailma."

USA välisminister Marco Rubio nimetas kohtuotsust "nõiajahiks" ja lubas, et Ameerika Ühendriigid reageerivad sellele vastavalt.

Brasiilia välisministeerium andis seepeale välja avalduse, nimetades Rubio kommentaari ähvarduseks, mis "ründab Brasiilia suveräänsust ja eirab nii fakte kui ka kohtutoimikutes esitatud veenvaid tõendeid". Ministeeriumi sõnul ei lase Brasiilia demokraatia end USA poolt hirmutada.

President Luiz Inácio Lula da Silva ütles samuti, et ei karda USA uusi sanktsioone.