Tartu maakohtus oli arutlusel kriminaalasi, milles süüdistati Rometit selles, et ta tappis 2023. aasta 23. novembril Jõgeval noalöögiga 21-aastase noormehe. Teo toimepanemise ajal oli Romet alaealine.

Süüdistuse kohaselt lõi Romet kannatanut noaga kahel järjestikusel korral. Esimese noalöögi suutis kannatanu tõrjuda, kuid teine löök tabas kannatanut rindkerre. Löögi tagajärjel nooruk suri.

Kohus asus asja arutades seisukohale, et Romet on toime pannud karistusseadustiku tapmisparagrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peamine vaidluskoht kujunes kohtus aga selles, kas Romet tegutses hädakaitseseisundis.

Kohus asus seisukohale, et pole tuvastatav, et kannatanu oleks Rometit vahetult enne rünnanud või süüdistatav oleks pidanud tõrjuma vahetult eesseisvat rünnet.

"Nii ei kinnita süüdistatava versiooni toimunud sündmustest mitmed usaldusväärsed tõendid. Ennekõike ei ole tuvastatud, et tal oleks esinenud mingeid vigastusi, ka ei kinnitanud tunnistajad kanntanu poolt vägivalla kasutamist," tõi kohus välja.

Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et süüdistatav oli see, kes soovis kannatanuga kontakti, ka oli ta selleks ettevalmistanud, kuna võttis kaasa ründe-enesekaitse relva, s.o karambit tüüpi noa.

"Mitmed tõendid kinnitavad, et Romet oli arvestanud, et kannatanuga kohtumisel võib minna vägivalla kasutamiseks," selgitas kohus.

Kohtu hinnangul pani Romet kuriteo toime tahtlikult ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et ta ei oleks arvestanud võimalusega, et kannatanu rünnaku tagajärjel sureb.

Karistuseks mõistis kohus Rometile toimepandud teo eest kaheksa aastat vangistust, mida vähendati seaduse alusel ühe kolmandiku võrra, kuivõrd asja arutati lühimenetluses. Lisaks arvestati karistusest maha aeg, mil noormees oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb lõplikuks karistuseks viis aastat, kolm kuud ja 27 päeva vangistust.

Lisaks tuleb noormehel tasuda menetluskuludena 4523 eurot ja 69 senti.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.