Lõplikuks karistuseks määrati seitse aastat ja neli kuud vangistust. Karistusaja algust loetakse alates süüdistatava kinnipidamisest 30. augustil 2025.

Jürgensoni süüdistatakse erinevates alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudes ning neile alkoholi pakkumises.

Kohus hindas Jürgensoni süü keskmiseks suuremaks. Süüdistatav tunnistas oma süütegusid, kahetses ja väitis, et on aru saanud, et vajab abi ning on seda püüdnud juba ka saada.

Kohtu hinnangul olid seksuaalkuriteod plaanitud ja rasked ning nende puhul peab karistus kinnitama õiguskorra kehtivat selget väärtushinnangut ja tagama ühiskonna usalduse õiguskaitse vastu. Sel juhul ei ole karistuse eesmärki võimalik saavutada kergema karistusega.  

Kohus rahuldas täielikult ühe kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise tsiviilhagi summas 2000 eurot, arvestades, et 400 eurot on juba vabatahtlikult hüvitatud. Tasumata osa 1600 eurot tuleb süüdimõistetul kanda kannatanu kasuks. Tsiviilhagi tagamiseks konfiskeeriti süüdimõistetule kuuluv 1600 eurot.

Menetluskuludena mõistis kohus Reigo Jürgensonilt välja kokku 8 258,80 eurot (sh sundraha, ekspertiiside ja transpordikulud ning määratud kaitsja tasu). Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Prokurör: süüdimõistetu tegutses sotsiaalmeedias

Vanemprokuröri Arika Lepa sõnul tegutses süüdimõistetu peamiselt sotsiaalmeedias, kasutades vestlustes valenime ja valetades end nooremaks, et meelitada tüdrukuid endaga kohtuma.

"Kannatanute kaitseks ei saa ma kinnises kohtumenetluses arutatud asjaolusid täpsemalt avada, kuid saan öelda, et tegemist oli teismeeas tüdrukutega, kelle usaldust täiskasvanud mees kuritarvitas. Jürgensoni tegude tagajärjel on mitme tüdruku mälus midagi sellist, mida tahaks unustada, kuid ei suudeta," ütles prokurör.

Lepa sõnul ei oleks mehe teod päevavalgele tulnud, kui kannatanud poleks juhtunust rääkinud.

"Laste vastu suunatud seksuaalkuriteod jäävad sageli varjatuks, sest kannatanutel võib olla juhtunust keeruline rääkida. See näitab, kui oluline on, et lapsed teaksid, kuhu abi saamiseks pöörduda, ning et nende ümber oleksid usaldusväärsed täiskasvanud, kes oskavad märgata muutusi lapse käitumises ja võtavad tema muresid tõsiselt," sõnas ta.

Laste seksuaalne väärkohtlemine ei ole kunagi vaid ühe lapse või perekonna probleem.

"Iga täiskasvanu võib olla see inimene, kelle tähelepanelikkus aitab kuriteo avastada, kaitsta last edasise kahju eest ning jõuda kurjategijale jälile enne, kui ta jõuab veel kellelegi haiget teha. Vähimagi kahtluse korral tuleb pöörduda politsei või lasteabi poole," lisas prokurör.