"Me teeme kõik endast oleneva, et Tartu lennuväli jääks opereerima," ütles õhuväe ülem, brigaadikindral Riivo Valge reedel ERR-ile.

Kaitsevägi andis neljapäeva õhtul teada, et nende ettepanekul kehtestatakse Eesti idaosa õhuruumis ajutine lennukeeluala, et võimaldada tõhusamat õhupiiri rikkumistele reageerimist. Põhjast lõunasse Pedassaare-Võrtsjärve idakalda joonest Eesti idapiirini ulatuv lennupiiranguala kõrgusega kuni 6000 meetrit on aktiivne kella kaheksast õhtul kuni seitsmeni hommikul. Selle ajavahemiku sisse jääb aga kell 00.45 Helsingist saabuv ja kell 6.00 uuesti sinna tagasi startiv Finnairi lend.

Kommenteerides seda, et möödunud öösel jäi Tartu ilma lennuühenduseta, ütles Valge: "See oli nende otsus. Meiega koordineerides oleks nad saanud oma lennu teostada, kuid see oli nende otsus seda lendu mitte teha. Me oleme vastu võtnud info, et Tartu jaoks on see lennutegevus ülioluline ja praegu juba töö käib, et see liinilend jätkaks edaspidi häireteta."

Küsimusele, kas ja kuidas kompenseeritakse nendele inimestele kahjud, kes nendel aegadel lennata ei saanud, vastas õhuväe üle, et see on lennufirma vastutus.

Tema sõnul ei ole kaitsevägi piirangu teemal lennuettevõtetega otse suhelnud, kuid teavitused, mis puudutavad õhuruumi piiranguid ja kaitseväe tegevusi, lähevad ka lennuettevõtetele. 

Brigaadikindral rõhutas, et tegemist ei ole lennukeelutsooni, vaid piirangualaga.

"Me ei keela kogu lennutegevust, kuid me piirame lennutegevust, mis inimkeeli tähendab seda, et need, kes meiega ühendust võtavad ja ära põhjendavad oma lennutegevuse nagu eile öösel näiteks politsei ja piirivalveamet, kes otsis taga ühte kadunud isikut oma drooniga, sai suhtluses meiega oma lennud teostada," rääkis ta.

Valge sõnul kasutatakse lennupiirangut selleks, et seireoperaatoril oleks vähem objekte õhus jälgida ja intsidendi korral vähem koordineerimist, et rahumeelseid õhusõidukeid sealt piirkonnast välja juhtida või maanduma sundida.

Valge: piiranguala lihtsustab droonide avastamist

Õhuväe ülem põhjendas lennupiirangu ala kehtestamist sellega, et madalal lendavaid droone on keeruline avastada ning alas lendamist piirates on seda lihtsam teha.

"Nagu sündmused näitavad Poolas ja mujal, on NATO-l terves regioonis raskusi madalal lendavate ründevahendite tuvastamisega. Ja et tuvastus oleks efektiivsem, siis alliansi idatiib rakendab selliseid lennupiirangu alasid just eesmärgiga, et seireoperaatoritel oleks võimalikult lihtne avastada neid võimalikke – kas segamise teel või tahtlikult, see on iseküsimus – Eestisse sattuvaid droone," rääkis kindral Valge reedel korraldatud pressikonverentsil.

Õhuväe ülem märkis, et piiranguala kehtestatakse sarnaselt Läti, Leedu ja Soomega. "Ala kehtestamine ei tähenda, et see on aktiivne ehk siis aktiveerimine ja teavitamine, et selline ala meil on, on kaks eri asja. Ja selle aktiivsena hoidmine sõltub hästi palju ka kaitseväe vastumeetmetest, mida me hakkame ellu viima ja juba ka viime," rääkis Valge.

Kaitseväe Peastaabi pressijaoskonna ülem major Taavi Karotamm rõhutas oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et kaitseväe üldine ohuhinnang sõjalise ohu osas ei ole muutunud ning otsene sõjaline oht Eesti suunas ei ole lähiajal muutunud.

Küll aga on viimastel nädalatel kasvanud õhupiiri rikkumistest tulenevad riskid, lisas ta. "Ajutise piiranguala põhjuseks on Venemaa sõjategevus Ukraina vastu, mille tõttu satub NATO õhuruumi erinevaid lennuvahendeid," ütles Karotamm.

Õhuväe ülem Valge tunnistas samas, et lennupiirangu kehtestamise üheks põhjuseks võib pidada ka just alanud Vene-Valgevene ühisõppusi Zapad: "Ei saa välistada, kindlasti on meie jaoks faktor, kui meie piiride lähedal on tegutsemas rohkem vägesid, see on üks argument."

Küsimusele, kui kauaks piirang kehtima jääb, vastas Valge: "Praegu on seda raske hinnata, me läheneme sellele küsimusele jooksvalt. Kui on teada, et oht püsib, siis oleme valmis ka sellele reageerima."

Valge kutsus inimesi, kes märkavad taevas midagi kahtlast, kasutama mobiilirakendust Ole Valmis, millega tehtud pilt jõuab kohe õhuväe kätte ja see saab hinnata, milliste vahenditega seda identifitseerida.

Karotamm ütles ERR-ile, et kaitsevägi ei ole pidanud lennupiirangu kehtestamiseks rakendama tavapärasest erinevaid meetmeid, kuid see kehtestati tavapärasest kiiremini. "Kaitsevägi tänab transpordiametit ja Lennuliiklusteenistuse AS-i operatiivse koostöö eest," lisas peastaabi pressijaoskonna ülem.