Regionaal- ja põllumajandusministeerium sai valmis kalapüügiseaduse muutmise eelnõu, mis on vajalik, et rakendada Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat.

Eelnõu järgi väheneb kalakogus, mida kalur eraisikule ilma kokkuostudokumente vormistamata müüa võib, seniselt 30 kilogrammilt 10 kilogrammini, Läänemerest püütud lõhe puhul on müügipiiriks kaks kala päevas. Muudatus hakkab kehtima tuleva aasta 10. jaanuarist.

"Senine piirmäär vastas paremini Eesti inimese vajadustele, kes ostavad kala hooajaliselt suuremas koguses," tõdetakse eelnõu seletuskirjas, kuid lisatakse, et samas on see kontrollasutuste silmis olnud riskantne, võimaldades dokumentideta kala liigutada.

Muudatuse eesmärk on vähendada tõendamata päritoluga kala koguseid ja seeläbi loodusressursse paremini kaitsta. Ühtlasi lisatakse nende reeglite riikumine tõsiste rikkumiste loetellu.

Kuna päritoludokumentideta kala transport ja ladustamine muutub keerulisemaks, peaks sellise kala osakaal vähenema.

"Suurem mõju on rannapiirkondade elanikele, kes on harjunud kala otse kalurilt ostma. Samas aga tehakse seda tihedamini, mistõttu 10 kilogrammi päevas ühe isiku kohta ei tohiks liialt kala ostmist piirata," seisab seletuskirjas.

Praegu kehtib EL-i päevalimiit Läänemere avaosa lõhele – seal on lubatud püüda üks eemaldatud rasvauimega lõhe päevas. Atlandi ja Euroopa tuurale ning angerjale on EL kehtestanud merel püügikeelu.

Uue kohustusena tuleb kaluritel lisaks püütud kaladele raporterida ka isenditest, kes vette tagasi lastakse.

Trahvisummad võivad küündida sadadesse tuhandetesse

Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu, et Eesti rahatrahvid kalandust puudutavate rikkumiste puhul on EL-i madalamate seas ja komisjon on algatanud Eesti suhtes uurimise, mis ei arene rikkumismenetluseks, kui puudujäägid lahendatakse.

Eelnõu muudabki trahvivõimalust selliselt, et füüsilist isikut saab tõsise rikkumise eest karistada kuni 50 000 euro suuruse trahviga, juriidilisele isikule saab määrata kuni 400 000 eurot trahvi või kuni viiekordse väärteo abil teenitud kasu summa.

Juhul kui kolme aasta jooksul pärast trahvi määramist järgneb uus rikkumine, saab kalurit trahvida juba kuni 100 000 euroga, juriidilist isikut aga kuni 800 000 euroga või kahe- kuni kaheksakordse teenitud kasu summaga.

"Senisest kõrgem maksimaalne trahvimäär on vaja ette näha juhuks, kui rikkumine pannakse toime kaugpüügil, kus püügireis kestab 35 päevast kuni nelja kuuni ning rikkumise teel saadud kala väärtus või maksimaalselt kuni kaheksakordne väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse," selgitatakse eelnõu seletuskirjas.

Harrastuskalapüügi andmete nõuete rikkumisel võib edaspidi määrata karistuseks kuni 100 trahviühikut.

Ettevõtjaid, kes kala ainult eraisikutele, mitte kokkuostu müüvad, on eelnõu seletuskirja andmetel veidi üle poole tuhande. Ilma kokkuostu vormistamata müüakse aastas umbes 2000 tonni kala.

Uute nõuetega kaasneb ka vajadus arendada kalaluba.ee keskkonda, et selle kaudu vajalikke andmeid koguda, ning hinnanguliselt kulub selleks 40 000 eurot.

Uuenduseks on ka nõue jälgida merel kõigi alates 12-meetri pikkuste kalalaevade asukohta alates tuleva aasta 10. jaanuarist, kaks aastat hiljem laieneb see üheksa kuni 12-meetristele kalalaevadele ning 2030. aastast peab jälgima merel kõikide kalalaevade asukohta.

Tagasisidet ootab ministeerium eelnõule kuni 23. septembrini.