Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust järsult kukkunud Vene turistide arv Euroopas on tasapisi taas tõusuteel.

"See, et Euroopa Liit ei ole suutnud piirata Vene viisade välja andmist on väga halb lugu. Kõik Venemaaga piirnevad riigid on oma regulatsioone teinud näiteks nagu Eesti, kes annab välja ainult humanitaarkaalutlustel viisasid," kommenteeris Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Vene droonide tungimine Poola õhuruumi on pannud nii Euroopa Komisjoni kui ka osasid liikmesriike mõtlema karmimatele piirangutele kuni täieliku viisakeeluni välja. Sellele on aga hulga vastuseisu.

"Ma ei tea kuidas see aitaks pidurdada Vene sõjamasinat. Ungari püüab hoida diplomaatilise suhtluse kanalid avatud," ütles Ungari Euroopa asjade minister Janos Boka.

Ungari pole ainus. Uus sanktsioonipakett viisakeeldu tõenäoliselt ei sisalda.

Margus Tsahkna eriti optimistlik ei ole. "Siin on väga palju riike, kes tegelikult ei taha seda teha. See [komisjoni] pakkumine 19. sanktsioonipaketiks tuleb lähiajal," sõnas Tsahkna.

Komisjon avalikult viisade piiramisest ei räägi. Uusi sanktsioone oodatakse pigem Vene energiasektorile ja viisade puhul plaanitakse uut strateegiat.

"Uus strateegia viisade teemal on ettevalmistamisel. Detailide osas peate veel ootama," ütles Euroopa Komisjoni kõneisik Markus Lammert.

Tõenäoliselt tähendaks see vaid soovitusi, kuidas hoolsamini valida, kellele viisasid jagatakse.

"Esitatud on poliitiline argument, et eristada tuleb need inimesed, kes tahavad meile halba. Seega peaks võib-olla tegema rohkem julgeolekukontrolle
ja laskma neil inimestel, kes on päriselt turistid Euroopa Liitu tulla," ütles mõttekoja EPC analüütik Juraj Majcin.

Vene kodanike võrdlemisi vaba liikumine Euroopas on juba pikalt julgeolekuoht tõdeb Majcin. Näide on kasvõi Sergei Skripali mõrvakatse aastal 2018.

"Mõlemal seotud GRU agendil oli turisti viisa. See oli see kuidas nad Ühendkuningriiki pääsesid. Kui me ei taha, et sarnased juhtumid korduks,
peame sellesse palju tõsisemalt suhtuma," lausus Majcin.