Juunis leppisid Saarde vald ja keskkonnaminister kokku, et Kikepera looduskaitsealal ei minda soometsade taastamisega edasi enne, kui pole täiendavalt hinnatud taastamise mõju piirkonnale tervikuna.

Nimelt on Saarde vallas sagedased üleujutused ja vallaelanikud pelgavad, et taassoostamine suurendab üleujutusohtu veelgi. Ministeerium tellis keskkonnaagentuurilt uuringu, millega hinnati, kas Kikepera soometsade taastamine võimendab üleujutusi Surju piirkonnas.

"Saarde valla ja siis Kikepera soometsade taastamise puhul tekkis küsimus sellest, et kas see võib mõjutada või võimendada üleujutusriske Reiu jõel, konkreetsemalt siin ka Surju asulas, kus üleujutused on olnud sagedased. Analüüs keskendus küsimusele, kas märgalade taastamine võib Reiu jõe ja Surju näitel ületusriske võimendada," rääkis kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis.

"Surju küla on juba ajalooliselt üleujutustest tõsiselt mõjutatud. Teaduskirjanduse ja kohalike näidete põhjal me ei suutnud tuvastada, et märgalade taastamine üleujutusriski kuidagi suurendada saaks, pigem vastupidi. Märgalade taastamine kui üleujutuste ennetus- ja leevendusmeede ehk siis nii-öelda liigvee puhverdamisala loomine on maailmas laialt levinud praktika," rääkis keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.

"Tehtud analüüsi põhjal on meil kindlus, et märgalade taastamine üleujutusriske ei suurenda, ei Saarde vallas ega ka mujal. Selles võtmes saab taastamistegevustega edasi liikuda," sõnas Kiis.

Saarde vald pole aga rahul, et ministeerium palus uurida vaid Kikepera soometsade taastamise mõju. Vald ootas, et võetaks arvesse ka valla territooriumil tehtud varasemad taassoostamised ja ligi 4000 hektaril planeeritava taassoostamise Rail Balticu hüvitusaladel.

"Meie soov oli, et me vaataksime kogu tervikut Saarde valla piires, mitte ainult ühte kitsast projekti ja ainult Reiu jõe valgalas, meil on ka väga palju lisajõgesid. Meie praktikad ütlevad praegu midagi muud, sest siin on taastamistöid, kraavide sulgemistöid on juba varasemalt tehtud ja meil on üleujutused suurenenud. Kas on põhjuseks erakordselt suured sademed sellel aastal, suletud kraavid või mingisugune muu või jõgede läbipääsmatuks või veevoolu läbipääsematuks muutumine - väga raske on meil öelda, seda me palusimegi hinnata," rääkis Saarde vallavolikogu aseesimees Kadri-Aija Viik.

Viigi sõnul ei saanud vald kokkuvõttes vastust, miks on üleujutusi rohkem ja tõenäoliselt tehakse nüüd ettepanek veel täiendavateks uuringuteks.

Keskkonnaagentuuri sõnul on iga üleujutus isesugune ja analüüsitud andmed ei kinnita üleujutuste sagenemist piirkonnas. Siiski plaanib ministeerium suurendada võimekust Surju piirkonna üleujutuste ennetamiseks ja leevendamiseks.