Meelis Kuke (valimisliit Pärnu ühendab) hinnangul on Pärnu majanduslikku positsiooni kasutatud ära ainult osaliselt.

"Meil on küll kordaminekuid, aga samas Pärnu ettevõtluse maksutulu jääb riigi keskmisest kaugele. Samuti on brutopalk madalam. Pärnu linnal on suur arenguvõimalus ja väljakutseks on see, et kuidas ettevõtluse struktuuri parandada, kuidas saada Pärnusse uusi ettevõtteid, kuidas taristut kaasta ja selle lahenduseks on meil terve rida tegevusi," lausus Kukk.

Kristel Voltenberg (valimisliit Südamega Pärnu) nõustub Kukega, kuid toob eelkõige välja selle, et arenguplaane ei tehta piisavalt pika perspektiiviga ning seetõttu ei suudeta ka teiste linnadega võistelda.

"Pärnul on väga palju potentsiaali. Meie kõige suurem häda on see, et me seda potentsiaali näeme tihti üsna lühikeses perspektiivis. See on selline nelja-aastane valimistsükkel ja ma jäärapäiselt räägin sellest, et meil on vaja pikemaid arengukavasid, pikemaid strateegiaid, pikemale sihitud suunda ja piisavalt ambitsiooni," sõnas Voltenberg.

Näitena tõi Voltenberg välja, et Ida-Virumaa turismiklastril on 2035. aastaks suur eesmärk olla teisel kohal peale Tallinnat külastatavuselt, kus täna veel asetseb Pärnu.

"Meie turismistrateegia on praegu aastani 2029 ja meil ei ole ambitsiooni. Me ainult kirjeldame olukorda. Me oleksime pidanud juba stardipakkudelt minema saama, et rääkida palju pikemast plaanist ning konkreetsetest asjadest. Ärme räägi niivõrd palju kvantiteedist, räägime sisupunktidest ja kvaliteedist ettevõtluses, hariduses, turismis ja kõigis nendes valdkondades, mis on Pärnule olulised," lausus Voltenberg.

Andrei Korobeinik (Keskerakond) on aga arvamusel, et seni ei ole Pärnu majanduslikku positsiooni eriti hästi kasutatud ning tuleb leida rohkem viise, kuidas inimesi Pärnusse meelitada.

"Pärnu on tegelikult ideaalses olukorras praegu. Meelis Kukk ütleb, et meil on ettevõtlusega probleeme ja see vastab tõele. Ma lihtsalt tuletan meelde, et Meelise valimisliidu häältega tõusis näiteks maamaks maksimumini, mis tähendab seda, et kui keegi tahab teha investeeringuid Pärnusse, siis see on tema jaoks kallis. Kui te lähete praegu Pärnusse siin oktoobri alguses, siis te näete, et päris kesklinnas on palju mahajäetud maju ja neid on järgmisel aastal veelgi rohkem, sest see maamaks kandub üürihindadesse üle," ütles Korobeinik.

Ka Voltenbergi seisukohaga Korobeinik nõustus.

"Pärnu eduvõti on see, et meil peavad toimuma üritused väljaspool hooaega ja üheks on Valgusfestival, mis toimub sügisel ja sinna alla läks linnal kaks korda vähem raha kui silla avamisele, kus Romek Kosenkranius sai linti lõigata. Kujutage ette - kaks korda vähem raha selleks, et tuua Pärnusse inimesi mujalt. Meil ei olegi strateegiat ja me ei tea, mis üritused saavad rahastuse järgmisel aastal, mis objektid valmivad ja see on Pärnu kõige suurem probleem," sõnas Korobeinik.

Romek Kosenkranius (Reformierakond) selgitas, et Pärnus on palgad madalad ning seetõttu ei ole inimestel väga suurt soovi Pärnus äri teha, mistõttu soovib tema erakond tuua Pärnusse juurde ettevõtteid.

"Pärnus jäävad palgad ligi 500 euroga keskmisele alla ja selles ongi probleem. Me meeskonnaga näeme, et kõige olulisem on ikkagi tuua Pärnusse ettevõtlust, keskmisest kõrgemaid palkasid, sest sealt tuleb tagasi see maksuraha, mida saab jagada. Me oleme käinud rääkimas ettevõtjatega, et nad tuleksid Pärnusse ja meil on edulugusid, aga meil on ka juhtumeid, kus inimesed hakkavad vastu ja öeldakse, et not in my backyard (tõlge - mitte minu tagahoovis). Meie väga selge nägemus on, et me peame tooma Pärnusse ettevõtlust ja see toob kaasa paremad töökohad ning siis on midagi, mida jagada. Ka turismile ürituste korraldamiseks ja muuks oleks jätkuvalt raha," lausus Kosenkranius.

Mart Helme (EKRE) hinnangul ei ole Pärnul visiooni ning kõik elavad endiselt arvamusega, et Pärnu on kuurortlinn.

"Terve Pärnu olemasolu ja tuleviku konseptsioon tuleks ümber hinnata, sest elatud on ju kogu aeg selles illusioonis, et Pärnu on kuurortlinn ja see on majandusele veduriks. Ei ole! Kõik on kalliks läinud. Soome turiste ei tule, sest tal on kodus odavam ja kuskil läänes Euroopas veel odavam. Venelased ei tule, sest piir on kinni ja sõda käib. Mis siis on? Tööstus on kadunud," lausus Helme.

"Mina mäletan seda, kui ma olin veel laps ja elasin Pärnus ning meil olid kõik võimalikud ettevõtted olemas, alates linavabrikust ja lõpetades konservitehastega. Need on kõik kadunud. Seal oli 10 000 töökohta. Need inimesed elasid seal, nende maksuraha laekus kohalikele omavalitsusele. Nüüd seda ei ole! Ehk mis ettevõtluse te toote? Jube hästi kõlab, et on vaja seista selle eest, et Pärnusse tuleks ettevõtlust, aga milline? Ma vean kihla, et nelja aasta pärast ei ole teil mingeid ettevõtteid, sest teil tegelikult ei ole visiooni," ütles Helme.

Kuke hinnangul peab ettevõtjale pakkuma sobivat keskkonda, mis tähendab ettevõtte varustamist tehnoloogiliste süsteemide ning kommunikatsiooniga.

"Samuti ettevõtjad on huvitatud koostööst kohaliku omavalitsusega ja neid soosivast suhtlusest ja kontaktidest ettevõtjatega. Lisaks, et oleks rakendatud tänapäevased võimalikult operatiivsed lahendused omavalitsuse ja ettevõtjate omavahelisel suhtlemisel," sõnas Kukk.

Sulev Pikkeri (Rahvuslased ja konservatiivid) hinnangul on eelkõnelejatel head suunad, aga lahendust säärasele probleemile nii lihtsalt ei leia.

"See, et Helme ütleb, et kogu aeg on selles mullis elatud, et Pärnu on kuurort, siis kahjuks või õnneks on see Pärnu bränd selline, mis on tulnud siin ikkagi saja aastaga. Selle kõrval on olnud ka väga suurt tööstusaega, kui oli okupatsiooniaeg ja siis rajati neid tööstusi Pärnus. Ehk tuleb välja, et okupatsiooniaegsed juhid isegi oskasid seda palju tasakaalustatumalt teha. Antud hetkel peab tegema ja leidma endast kõik võimaliku, et Pärnusse tuleksid ikkagi kõrgtehnoloogia ja kõrgesti tasustatud spetsialistidega ettevõtted ja tootmised, mis loovad lisaväärtust, aga mitte ei kandi raha ühest teise," ütles Pikker.

Siim Suursild (Isamaa) lausus, et tuleb ka kiita väikeettevõtteid, kes hetkel hoiavad Pärnu majandust väga hästi oma õlgadel, kuid tõdes, et tuleb leida viise, et noored spetsialistid koliksid Pärnusse tööle.

"Kui Helme, kes pole ammu Pärnus elanud, räägib vanadest aegadest, siis mina olin ühe 180 töötajaga viimase kombinaadi juht Pärnus ja ma tean, miks nad lahkusid. Me tahaksimegi oma programmis leida lahenduse, et kuidas tuua neid noori insenere heasse elukeskonda ning mida on vaja selleks teha. Üks meie erakonna lahendus on see, et tuleb leida lahendus noortele peredele eluasemetoetuse või millegi muu näol, et oleks võimalik noortel haritud inimestel tagasi tulla," lausus Suursild.

Kari Maripuu (Parempoolsed) sõnul on Pärnu hetkel ideaalses kohas, et oma majandust arendada.

"Pärnule loovad majanduslikku arenguvõimalust kaks olulist asja: esiteks kaitsetööstuse areng, mis annab võimaluse ka kohalikele ettevõtjatele selle tööstusega haakuda ja luua mitte madalatasemelisi töökohti, vaid kõrgtehnoloogilisi. Need automaatselt tähendavad ka kõrgepalgalisust ja see tähendab ka kõrgemat kompetentsi. Teine on rong, mis hakkab sõitma vähemalt Tallinna vahet ja kui me väga hästi teame, siis Tallinnast Pärnusse on kuskil 45 minutit, mis tähendab, et Pärnust Tallinna tööl käia kuni selle hetkeni, mil siia tekivad kõik need ettevõtted, mis pakuvad neid kõrgepalgalisi töökohti, on reaalsus," ütles Maripuu.