Oluline Ukraina sõjas reedel, 3. oktoobril kell 20.51:

- Uuralites asuvas keemiatehases toimusid plahvatused;

- Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 400 raketi ja drooniga;

- Sõrskõi lubas tugevdada õhutõrjet rinde- ja piirialadel;

- Putin hoiatas Tomahawkide andmisele järgneva eskalatsiooni eest;

- Poolas avati Ukraina sõjaväelaste suurim väljaõppekeskus;

- NATO liitlased survestavad Kreekat müüma Ukrainale hävitajaid Mirage;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit.

Ukraina tabas järjekordset naftatöötlemistehast Venemaal

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et õhurünnak tabas Venemaal Orenburgi oblastis asuvat naftatöötlemistehast. Tehas jääb Ukraina piirist ligi 1400 kilomeetri kaugusele. See töötleb umbes 6,6 miljonit tonni Venemaa toornaftat aastas, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukrainian "Liutyi" drones struck the Orsknefteorgsintez oil refinery in Orsk, Orenburg region, hitting the facility at least twice. Located around 1,400 km from Ukraine, the refinery has an annual capacity of 6.6 million tons. pic.twitter.com/pVbSjITRMw

— NOELREPORTS (@NOELreports) October 3, 2025

Väljaanne Ukrainska Pravda kirjutab, et tehas toodab 30 erinevat toodet, sealhulgas bensiini, diislit ja bituumenit. 

Kohalikud võimud andsid korralduse evakueerimiseks ja palusid inimestel mitte minna paanikasse.

Uuralites asuvas keemiatehases toimusid plahvatused

Venemaal Uuralites asuvas keemiatehases toimusid neljapäeva õhtul plahvatused, mis olid ilmselt põhjustatud Ukraina korraldatud droonirünnakust.

Permi krais Berezniki linnas asuvat keemiatehast Uralchem Azot raputasid 2. oktoobri hilisõhtul plahvatused, teatas Ukraina uudistekanal LIGA.net kohalike elanike sotsiaalmeediapostitustele viidates. Tehase esindaja kinnitas plahvatuste toimumist, kuid nimetas toimunut tehnoloogilise protsessi lühiajaliseks katkestuseks, lisas väljaanne. Samuti väideti, et tehas jätkab tavalist tööd.

Lisaks teatasid kohalikud kanalid sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram, viidates Venemaa eriolukordade ministeeriumile, et põhjuseks võis olla ühes tsehhis külmutusseadme plahvatus.

Samas on Vene võimude poolt tavapärane käitumine selgitada mõne tööstusobjektil või naftakäitises Ukraina õhurünnaku tagajärjel toimunud plahvatusi ja tulekahjusid tehnilise rikke või äärmisel juhul allatulistatud droonitükkide põhjustatud põlenguga.

Ühe sotsiaalmeedia postituste kohaselt tabas tehast kolm drooni, neljanda suutis Vene õhutõrje alla tulistada, viies kukkus aga elukvartalisse.

On Thursday, Ukrainian forces conducted one of their farthest drone attacks yet, targeting the Uralchem Azot chemical plant in Berezinki, Perm Oblast of Russia (+1,600km from the border with Ukraine).

According to a local heard in the recording, three long-range OWA-UAVs managed… pic.twitter.com/IZoGxu8eNT

— Status-6 (Military & Conflict News) (@Archer83Able) October 2, 2025

Uralchem ​​Azot asub umbes 1600 kilomeetri kaugusel rindejoonest, mis tähendab, et see oleks seni üks kõige kaugemal Venemaa tagalas sooritatud Ukraina rünnakuid.

Tehas on Venemaa üks suurimaid väetisetootjaid, kus valmistatakse ammoniaaki, karbamiidi ja ammooniumnitraati. Neid kemikaale kasutatakse ka lõhkeainete tootmisel, mis muudab tehase elutähtsaks nii sõjandussektorile. 2024. aastal saavutas see rekordilise toodangumahu - üle 2,3 miljoni tonni.

Ukrainas hukkus droonirünnakus Prantsuse fotoajakirjanik

Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas tappis droon tööülesannet täitnud prantslasest fotoajakirjaniku, teatasid kaks meedialiitu.

Prantsuse fotoajakirjanik Antoni Lallican hukkus, teatasid Euroopa ja Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon ning Prantsuse Riiklik Ajakirjanike Liit.

Teatati, et Ukraina ajakirjanik Heorhi Ivantšenko sai samas rünnakus haavata. Väidetavalt kandsid mõlemad kaitseveste sildiga "Press".

Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 400 raketi ja drooniga

Venemaa korraldas ööl vastu reedet Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonirünnaku, lastes Ukraina õhujõudude andmetel välja 416 õhurünnakurelva-  381 drooni ja 35 raketti.

Õhurünnakute peamine sihtmärk oli Harkivi ja Poltaava oblasti kriitilise tähtsusega energiataristu, aga rünnakus said kahjustada ka Sumõ, Dnipropetrovski, Odessa ja Kiievi oblast.

Venemaa lasi Ukraina pihta seitse ballistilist raketti Iskander-M/KN-23, 21 tiibraketti Iskander-K ja seitse juhitavat raketti Kh-59/69 (X-59/69).

Kella kümnese seisuga oli õhutõrje alla tulistanud või elektrooniliste vahenditega kahjutuks teinud 320 õhusihtmärki: 303 drooni, 12 Iskander-K raketti ja viis Kh-59/69 raketti.

Siiski registreeriti 15 asukohas 18 raketi ja 78 ründedrooni tabamust, lisaks allakukkunud droonirusude tabamusele kuues asukohas.

Ukraina energeetikaministeerium teatel ründas Venemaa mitmeid energiarajatisi mitmes piirkonnas, sealhulgas gaasitranspordi infrastruktuuri.

Riiklik hädaolukordade teenistus teatas, et Poltaava oblastis tabas päästjaid teine ​​raketirünnak, kui nad olid asunud likvideerima esimese tabamuse tagajärgi. Rünnakus sai tuletõrjeauto kahjustada, aga inimesed vigastada ei saanud.

Sõrskõi lubas tugevdada õhutõrjet rinde- ja piirialadel

Ukraina relvajõudude juhtkond on teinud rea otsuseid õhutõrje tugevdamiseks rinde- ja piirialadel, mille hulgas suurendades püüdurdroonide meeskondade arvu, teatas relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.

Sõjaväe juhtkonna töökoosoleku järel ajakirjanikega rääkinud Sõrskõi tõi välja, et septembrikuus kasutasid Vene väed massilisteks rünnakuteks Ukraina vastu ligi 6900 drooni, millest üle 3600 olid Shahed-tüüpi ründedroonid.

"Venelased muudavad pidevalt oma taktikat mehitamata õhusõidukite kasutamisel. Praegu intensiivistavad nad rünnakuid rinde- ja piirialadele, kus võtavad sihikule elutähtsat taristut ja tsiviilobjekte. Ukraina relvajõud peavad selle ohu tõrjumiseks rakendama ööpäevaringselt tõhusaid lahendusi," rääkis kindral.

Sõrskõi märkis, et relvajõud jätkavad vaenlase droonidele vastu tegutsevate üksuste võimekuse suurendamist, mille seas püüdurdroonide kasutamise suurendamist. Ukraina kõrge sõjaväelane rõhutas, et enamik Vene ründedroone hävitatakse just nende süsteemide abil.

Käib asjaomaste üksuste koosseisu süstemaatiline laiendamine, spetsialistide koolitust suurendatakse ning kvaliteetseks ettevalmistuseks luuakse täiendavaid koolitusressursse.

Samuti rakendatakse meetmeid Vene droonide avastamise süsteemi parandamiseks, mis suurendab nende hävitamise tõhusust. Ukraina õhuväe koosseisus moodustatakse õhutõrje mehitamata õhusõidukite väejuhatus.

Prioriteediks on seatud ka muud droonitõrje meetmed. Relvajõud arendavad vaenlase droonide hävitamist ründekopterite ja kerglennukite abil. Viimaste kasutamine võimaldab Vene mehitamata õhusõidukeid tõhusalt rünnata suurematel kõrgustel. Juhtkond valmistab nendeks ülesanneteks ette uusi lennukimeeskondi.

"Jätkub kaitsejõudude ja tootjate vaheline koostöö uut tüüpi püüdurdroonide täiustamiseks ja kasutuselevõtuks. Peame kiirendama nende arendamist ja vägedes kasutuselevõtmist, sest vastane täiustab selles tehnoloogilises võistluses pidevalt oma võimekust," seletas Sõrskõi.

Ülemjuhataja andis kõigile asjaomastele struktuuridele korralduse seada prioriteediks vaenlase droonide hävitamise tõhususe suurendamise ja püüdurdroonidega varustatud uute üksuste kasutuselevõtu.

Putin hoiatas Tomahawkide andmisele järgneva eskalatsiooni eest

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin hoiatas neljapäeval, et kui USA annab Ukrainale tiibrakette Tomahawk, viiks see eskalatsiooni täiesti uuele tasemele, sealhulgas ka suhetes Moskva ja Washingtoni vahel.

"See tähendaks täiesti uut eskalatsioonitaset, muuhulgas suhetes Venemaa ja Ühendriikide vahel," ütles Putin vastuseks küsimusele rakettide võimalike tarnete kohta Ukrainale selle Euroopa liitlaste kaudu.

Putin lubas ka ka märkimisväärset vastust sellele, mida ta nimetas Euroopa militariseerimiseks.

"Me jälgime tähelepanelikult Euroopa kasvavat militariseerimist," ütles Vene juht Sotšis toimuval välispoliitikafoorumil.

"Venemaa vastumeetmed ei võta kaua. Vastus sellistele ohtudele tuleb väga märkimisväärne. Venemaa ei näita kunagi välja nõrkust ega otsustusvõimetust," toonitas Putin.

Putin süüdistas Euroopat aga hüsteeria üleskütmises ja väitis, et Venemaa ei ole oht. "Rahunege lihtsalt maha," sõnas Vene diktaator.

Poolas avati Ukraina sõjaväelaste suurim väljaõppekeskus

Poolas avati neljapäeval Ukraina sõjaväelaste suurim väljaõppekeskus välismaal, mis mahutab korraga kuni 1200 inimest.

Ukraina kaitseministri asetäitja Jevhen Moisjuki sõnul loodi väljaõppekeskus Camp Jomsborg Euroopa partnerite, eelkõige Norra, toel.

See peab tagama Ukraina kaitseväelaste väljaõppe, aga parandama ka lahingukogemuste vahetust Ukraina relvajõudude ja NATO vahel.

"Siin saame jagada oma partneritega kogemusi, sealhulgas droonide kasutamise ja vastutegevuse arenguid," ütles Moisjuk.

Väljaõppekeskus asub ühel Poola maavägede polügoonil. See on osa NATO toetusest Ukrainale ja loob aluse edasiseks koostööks kaitsevõime arendamisel. Avatseremoonial osalesid Poola asepeaminister ja riigikaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz, Norra kaitseminister  Tore Onshuus Sandvik, Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja teiste NATO liikmesriikide esindajad.

Keskuses on juba praegu 250 Norra instruktorit. Neile peaks peagi lisanduma sõjaväelasi Eestist ja teistest alliansi riikidest.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallase sõnul on Euroopa Liit praegu Ukraina suurim partner sõjalise väljaõppe alal ja on alates väljaõppemissiooni EUMAM käivitamisest on seal välja õpetatud 80 000 sõdurit.

NATO liitlased survestavad Kreekat müüma Ukrainale hävitajaid Mirage

NATO liikmed, peamiselt USA ja Prantsusmaa, survestavad Kreekat kaaluma osa oma 25 hävitajast Mirage 2000-5 koosneva lennukipargi edasimüümist vahendajatele eesmärgiga anda need üle Ukrainale.

Kreeka ajalehes Kathimerini neljapäeval ilmunud artiklis märgitakse, et surve tuleb peamiselt Ameerika Ühendriikidelt ja Prantsusmaalt, aga ka Ida-Euroopa riikidelt, mis asuvad Ukrainale lähemal ja on Ukrainat ähvardavatest ohtudest teadlikumad.

USA survestab Kreekat ühtlasi ostma rohkem relvasüsteeme Ukraina esmavajaduste mehhanismi PURL raames, milles on seni osalenud peamiselt Balti- ja Põhjamaad.

"Juhul kui Kreeka otsustab edasi minna, mis on kaheldav, siis müüks hävitajad  vahendajatele, mille seas USA, Prantsusmaa ja Saksamaa, aga ka väiksematele jõududele nagu Tšehhi ja Eesti," kirjutas väljaanne.

Kasvavast survest hoolimata on Ateena väljaande tsiteeritud diplomaatiliste allikate sõnul endiselt sellele ideele vastu. Teadaolevalt ei soovi Kreeka riskida, et selle kõrgtehnoloogilist sõjatehnikat kasutatakse otseses vastasseisus Venemaaga.

Kreeka on juba ostnud Prantsusmaalt 24 moodsamat hävitajat Rafale ning kuna 2000-5 lennukite tehniline tugi lõpeb 2027. aastal, siis püüab riik oma vanadest hävitajatest vabaneda. Läbirääkimised Indiaga nende müügi üle on aga jõudnud ummikusse ja ostjaid pole leitud ka Balkani riikidest. Kreeka peab Prantsusmaaga läbirääkimisi veel 6–12 hävitaja Rafale ostmiseks.

Nagu märkis meediavõrgustik Euractiv, on Kreeka alates Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algusest Ukrainasse andnud Kiievile soomukeid, rakette ja käsitulirelvi ning osalenud ka F-16 hävitajate pilootide koolitamisel. Samas lükkas Kreeka tagasi Kiievi palve Patrioti või S-300 õhutõrjesüsteemide saamiseks. Lisaks teatas Kreeka valitsuse pressiesindaja hiljuti, et Kreeka ei saada Ukrainasse vägesid osana tulevastest Euroopa julgeolekugarantiidest.

Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis on kinnitanud, et Venemaa alustatud sõja rahumeelne lahendamine Ukrainas peab algama viivitamatu relvarahuga ning samas ei ole ükski rahuvalem vastuvõetav ilma Ukraina kohalolekuta läbirääkimistelauas ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride säilitamiseta.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 113 430 (võrdlus eelmise päevaga +970);

- tankid 11 225 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 297 (+1);

- suurtükisüsteemid 33 413 (+13);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1514 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1222 (+0);

- lennukid 427 (+0);

- kopterid 346 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 66 093 (+273);

- tiibraketid 3793 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 325 (+44);

- eritehnika 3970 (+0).

Ukraina vägede peastaap märkis reedel, et luureandmete täpsustumise tõttu tekkis vajadus kohandada mõningaid vaenlase üldkaotuste arve, mistõttu on ka need koondnumbrid neljapäevaga võrreldes mõnevõrra erinevad.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.