Sõja 1328. päev: Trump ähvardas Putinit Tomahawkide andmisega Ukrainale

USA president Donald Trump ähvardas anda Ukrainale pikamaa tiibraketid Tomahawk, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin keeldub jätkuvalt rahukõnelustest ega lõpeta sõda. Ukraina süütas ööl vastu esmaspäeva korraldatud õhurünnakuga okupeeritud Krimmi poolsaarel Feodossias asuva Vene naftahoidla.
Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 13. oktoobril kell 18.37:
- Trump ähvardas Putinit Tomahawkide andmisega Ukrainale;
- Ukraina süütas õhurünnakuga Feodossia naftahoidla Krimmis;
- Zelenski: Ukraina väed edenesid Dobropillja ja Orihhivi lähedal;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit.
Merz kutsub Trumpi Gaza järel üles Ukraina rahulepet vahendama
Saksamaa kantsler Friedrich Merz kutsus esmaspäeval Donald Trumpi üles avaldama Venemaale survet Ukraina sõja lõpetamiseks pärast seda, kui USA president vahendas Iisraeli-Hamasi konflikti relvarahu.
"Loodame, et Ameerika president kasutab nüüd Lähis-Ida asjaosalistele avaldatud mõju, et koos meiega Venemaa valitsust mõjutada," ütles Merz.
Trump ähvardas Putinit Tomahawkide andmisega Ukrainale
USA president Donald Trump ähvardas anda Ukrainale pikamaa tiibraketid Tomahawk, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin keeldub jätkuvalt rahukõnelustest ega lõpeta sõda.
"Võiksin öelda, et kui see sõda ei lahene, siis saadan neile Tomahawkid," ütles Trump pühapäeval presidendilennuki pardal ajakirjanikele, kui suundus Lähis-Itta, et osaleda Iisraeli ja Palestiina terrorirühmituse Hamas vahelise ajaloolise rahulepingu sõlmimise tseremoonial.
Trump loodab endiselt, et Moskva sõlmib kokkuleppe sõja peatamiseks Ukrainas, kuid on pettunud diplomaatilise edu puudumises ja andnud viimasel ajal märku valmidusest Putinile senisest tugevamat sõjalist survet avaldada.
Ameerika Ühendriigid ei müüks rakette otse Ukrainale, vaid tarniks need NATO riikidele, mis saavad neid seejärel ukrainlastele pakkuda, ütles Trump. "Jah, ma võin talle (Putinile) öelda, et kui sõda ei lahendata, võime seda väga vabalt teha," ütles ta. "Me ei pruugi seda teha, aga me võime seda teha. ... Kas nad tahavad, et Tomahawkid nende suunas läheksid? Ma ei usu," rääkis ta.
Tiibrakettide Tomahawk lennuulatus on 2500 kilomeetrit, mis on piisavalt pikk, et tabada sügavat Venemaa sisemust, sealhulgas Moskvat. Kreml on hoiatanud Tomahawkide tarnimise eest Ukrainale.
Zelenski, kes rääkis nädalavahetusel kaks korda telefoni teel Trumpiga, ütles, et Ukraina kasutaks Tomahawke ainult sõjalistel eesmärkidel ega ründaks Venemaa tsiviiltaristut, kui USA neid peaks pakkuma.
"Me ei ole kunagi rünnanud nende tsiviilelanikke. See on suur erinevus Ukraina ja Venemaa vahel," ütles Ukraina president Fox Newsi saates "Sunday Briefing". "Seepärast, kui me räägime pikamaarakettidest, räägime ainult sõjalistest eesmärkidest."
Zelenski kommentaarid, mis salvestati laupäeval, kanti eetrisse pühapäeval pärast tema teist kõnelust Trumpiga nädalavahetuse jooksul. Ukraina liider ütles, et nad arutavad endiselt võimalust, et Washington võiks Kiievile pikamaarakette pakkuda.
Trump ütles eelmisel nädalal, et enne Tomahawkide pakkumisega nõustumist tahab ta teada, kuidas Ukraina neid kasutaks, kuna ta ei taha Venemaa ja Ukraina vahelist sõda eskaleerida. Zelenski ütles, et töötab endiselt selle nimel, et veenda Trumpi rakettide andmist heaks kiitma.
"Me loodame sellistele otsustele, aga eks näis," ütles Zelenski.
Otsus anda Ukrainale ülitäpseid Tomahawk-rakette oleks USA abi oluline eskalatsioon. Trump ütles septembris Zelenskiga kohtudes, et on avatud Kiievile USA pikamaarelvade kasutamise suhtes seatud piirangute tühistamise suhtes, et see saaks rünnata Venemaa tagalas asuvaid sihtmärke, kuid ei võtnud siiski mingeid otseseid kohustusi selliste rünnakute keelu tühistamiseks.
Pühapäeval tundus Trump olevat vastutulelikum, öeldes, et plaanib Putiniga rääkida. "Ausalt öeldes pean ma võib-olla Venemaaga Tomahawkidest rääkima," ütles ta.
USA valitsus on kuid blokeerinud enda tarnitud pikamaarakettide, sealhulgas ATACMS-rakettide kasutamiseks loa andmist, et Ukraina saaks Venemaad nendega rünnata. See on viinud Kiievi kaebusteni, et ta ei suuda Moskvale tõhusalt vastu astuda.
Ukraina on jätkanud droonide ja muude kodumaiste relvade kasutamist Venemaa territooriumi sügavuses rünnakute korraldamiseks. Samuti arendab riik kaugmaaraketti Flamingo, mis Kiievi sõnul vähendab riigi sõltuvust USA ja Euroopa relvadest.
Viimastel nädalatel on Trump andnud märku võimalikust Ukraina toetamise poliitika muutumisest, kiites Kiievit ja mõistes hukka Venemaa sõja Ukrainas, kus igal nädalal hukkub lahingutes tuhandeid sõdureid.
Putin ütles oktoobri alguses, et Tomahawke ei ole võimalik kasutada ilma USA sõjaväelaste otsese osaluseta ja seega käivitaks igasugune selliste rakettide tarnimine Ukrainale kvalitatiivselt uue eskalatsioonietapi.
Sellegipoolest ütles Zelenski pühapäeva õhtul Ukrainas peetud kõnes, et näeb põhjust edasi liikuda. "Me näeme ja kuuleme, et Venemaa kardab, et ameeriklased võivad meile Tomahawke anda – et selline surve võib rahu nimel töötada," ütles Zelenski.
Esimest korda viitas USA otsesemalt Tomahawkide Ukrainale andmise võimalusele septembri lõpus, kui sellest rääkis asepresident JD Vance.
Venemaa 2022. aasta veebruaris alustatud täiemahuline agressioonisõda Ukrainas on kõige laiaulatuslikum ja ohvriterohkem sõda Euroopa pärast Teist maailmasõda ja Venemaa tippametnike sõnul on nad nüüd läänega "tulises" konfliktis.
Ukraina süütas õhurünnakuga Feodossia naftahoidla Krimmis
Ukraina süütas ööl vastu esmaspäeva korraldatud õhurünnakuga okupeeritud Krimmi poolsaarel Feodossias asuva Vene naftahoidla.
"Ukraina ründedroonid tabasid edukalt Venemaa okupeeritud Krimmis asuvat Feodossia kütuseterminali, süüdates hiiglasliku hoidla teist korda veidi rohkem kui nädala jooksul põlema. Kütusehoidla, mis on üks Krimmi suurimaid, põleb ägedalt," teatas sõjauudiseid kajastav ühismeediakonto OSINTechnical.
Ukrainian attack drones just successfully struck the Feodosia fuel terminal in Russian-occupied Crimea, setting the massive storage facility ablaze for the second time in a little over a week.
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) October 12, 2025
The fuel dump, one of the largest in Crimea, is fiercely burning. pic.twitter.com/gY6nF1XSXP
Rünnakut kinnitas ka okupatsioonivalitsuse juht Sergei Aksjonov. Tema sõnul põhjustas rünnak tulekahju, kuid inimohvreid ei olnud. Vene õhutõrjeväed tulistasid tema väitel alla üle 20 drooni.
Venemaa kaitseministeerium teatas esmaspäeva hommikul, et 13. oktoobri öösel tulistati alla või tehti muul viisil kahjutuks 103 Ukraina drooni, neist 40 Krimmi kohal.
Ukraina-meelne Telegrami kanal Crimean Wind väidab, et rünnaku sihtmärk oli naftahoidla, mida oli rünnatud ka 6. oktoobri öösel.
Väljaande Financial Times andmetel on USA juba mitu kuud abistanud Ukrainat Venemaa energiarajatiste vastu suunatud pikamaarünnakute läbiviimisel. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina edukate rünnakute tõttu kasutavad venelased juba diislikütuse varusid, mida nad on kogunud mustadeks päevadeks.
Zelenski: Ukraina väed edenesid Dobropillja ja Orihhivi lähedal
Ukraina väed jätkavad vastupealetungi operatsioone Dobropillja piirkonnas ja Zaporižžja suunal ning on registreeritud enam kui kolmekilomeetrine edasiliikumine, teatas pühapäeval president Volodõmõr Zelenski.
"Ukraina üksused jätkavad meie vastupealetungioperatsioone Dobropillja piirkonnas ja mujal. Eriti Zaporižžja suunal ja Orihhivi lähedal, kus meie väed on tänaseks edenenud üle kolme kilomeetri," rääkis Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises.
President avaldas tänu vastupealetungis osalenud üksustele.
"On eluliselt tähtis, et ka meie vastupealetungi püüdlused diplomaatias oleksid edukad. Kõik peavad tulemusi tooma ehk nii välisministeerium, kõik riigiasutused ja ka meie mitteametlik diplomaatia. Miljonid meie inimesed üle kogu riigi töötavad praegu selle nimel, et Ukraina saaks end kaitsta ning omaks piisavalt relvi ja toetust," lisas Zelenski.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 123 950 (võrdlus eelmise päevaga 1140);
- tankid 11251 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 23 345 (+0);
- suurtükisüsteemid 33 599 (+21);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1520 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 1225 (+0);
- lennukid 427 (+0);
- kopterid 346 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 69 242 (+232);
- tiibraketid 3859 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 64 043 (+109);
- eritehnika 3977 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, WSJ, BNS








