Toiduainete hinnad kallinesid septembris aastaga 7,7 protsenti, sest maailmaturu hinnatõus jõudis jaehindadesse. Kuid Eesti Panga statistika näitab, et tõusnud on ka kaubanduskettide juurdehindlus. Kui veel kümme aastat tagasi lisasid jaekaupmehed sisseostuhindadele juurde 18 protsenti, siis tänaseks on hinnalisa tõusnud 26 protsendini.

"Kaubanduse juurdehindlus on selgelt kasvanud. See on hinnalisa, mille arvelt tuleb katta tegevuskulud ja teenida ka kasumit. Ja mis torkab silma ennekõike toiduainete müügi puhul, on see, et müüdav kogus ju aastatega oluliselt ei suurene, aga müüjate tegevuskulud tõusevad, mis tähendab, et ühe müüdava kaubaühiku kohta on tarvis järjest suurem hinnalisand otsa liita ja nii me näemegi kaupade hinnatõusu," lausus Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai.

Kaubandusketid juurdehindluse tõusu väitega nõus pole.

"Jaekaubanduses toiduainete osas juurdehindlus viimase kolme aastaga on vähenenud. Ja see tuleneb väga lihtsast põhjusest: tarbijate ostukorvis kampaaniatoodete osakaal on kasvanud mitukümmend protsenti. Ja kuna kampaaniatoodele hinnad on head, juurdehindlused on väiksemad, siis on selge, et ka keskmine juurdehindlus toidukaubanduses vähenenud," lausus Coop Eesti keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla.

"Ei ole (juurdehindlus) oluliselt suurenenud. Septembrikuu võrdlus eelmise aasta septembriga, hinnatõus võrreldavalt toidukaupadel on meil Rimis olnud 2,6 protsenti. Natuke juurdehindlus peab kuskilt ka muutuma, aga seda me oleme püüdnud toiduainetel hoida üsna sarnasena," ütles Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets.

Sama arvab ka Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp, mille kauplustes müüakse tooteid toidust ja rõivastest kuni autodeni.

"Meie ettevõtete näitel seda küll kinnitada ei saa. Juurdehindlused ei ole kasvanud, juurdehindlused on tegelikult tulenevalt väga teravast konkurentsist ja turusituatsioonist väga tugeva surve all," märkis Puusepp.

Samal ajal on ka Eesti Panga andmetel kokku tõmbunud jaemüügisektori kasumlikkus, sest nii konkurents kui ka kulud on suurenenud.

"Jaekaupmehed müüvad teatavaid tooteid alla omahinna, et tarbijat oma kauplusesse saada. Me püüame hinnatõuse maksimaalselt tagasi hoida, et tarbijatele neid mitte edasi anda, ja väiksemaid hinnamuudatusi me tegelikult kompenseerime oma kasumi arvelt," lausus Rohtla.

"Me kaotame kasumlikkuses. Kuigi Eestis on see niigi madal, juba ligi kahe protsendi ligi, siis selles me tõesti kaotame," ütles Mets.