"Eesti Posti võimalikust erastamisest on räägitud juba aastaid. Tänaseks on ettevõte jõudnud punkti, kus tema olemus on oluliselt muutunud – Eesti Post ei ole enam üksnes postifirma, vaid rahvusvaheline logistikakontsern, mis tegutseb edukalt kogu Baltikumis ja teenib suure osa tuludest juba Eestist väljaspool," sõnas Terras.

Sellest tekibki Terrase hinnangul küsimus, milline peaks olema Eesti Posti roll nii teenuste pakkumisel kui ka laiemalt Eesti majanduses. "Arvestades, et logistikaturg on väga konkurentsitihe ja investeeringumahukas, on mõistlik kaaluda strateegilise partneri kaasamist. Erakapital annaks ettevõttele rohkem paindlikkust juhtimis- ja laienemisotsustes ning võimaldaks tal tegutseda ilma riigi otsese sekkumiseta," rääkis Terras.

Läinud suvel hindas Terras, et ettevõtet ähvardab sügisel maksejõuetus ning soovis viia läbi erikontrolli hindamaks, kuidas ettevõtte juhid oma otsustega on mõjutanud majandustulemust ja finantsseisu. See pole aga põhjus, miks riik sooviks Eesti Postist loobuda, ütles Terras.

"Erikontrolli eesmärk on anda omanikule parem ülevaade ettevõtte tegevusest ja suurendada läbipaistvust. Samas on see ka kasulik tööriist tulevase strateegilise partneri kaasamiseks, sest see annab selge pildi Eesti Posti praegusest olukorrast ning aitab luua läbipaistvust nii töötajate kui ka ministeeriumi jaoks. Need kaks protsessi – erikontroll ja erastamise ettevalmistus – toimuvad paralleelselt ja täiendavad teineteist," lausus Terras.

Erastamise mõju ühiskonnale ja riigile oleks Eesti logistika võimestamine, lausus Terras.

"Eesmärk on tuua Eesti Posti arengusse lisainvesteeringuid erasektorist. Samas on oluline rõhutada, et universaalne postiteenus – ettevõtte algne ja põhifunktsioon – on tarbijatele tagatud vähemalt aastani 2029 ning seaduse järgi saab seda lepingutega pikendada kuni 2034. aastani. Kuigi universaalse postiteenuse kasutamine on kiiresti vähenenud ja suuresti on see taandunud jõulukaartide saatmisele, peab see teenus jääma kättesaadavaks kogu Eestis. See on riigi selge prioriteet ja vastutus," lausus Terras.

Terras lisas, et logistikateenuste ja rahvusvahelise äri puhul on eesmärk anda ettevõttele rohkem võimalusi arenguks ja laienemiseks. Strateegilise partneri kaasamine looks selleks eeldused ning tooks riigile ka ühekordset tulu, mis aitaks parandada riigieelarve positsiooni.

Valitsus ei ole Terrase sõnul veel lõplikku otsust langetanud, kuid nii ministeerium kui ka Eesti Post on teinud põhjaliku eeltöö, et kavandada ettevõtte tulevikku vastutustundlikult ja läbimõeldult. Protsessi käigus on analüüsitud nii universaalse postiteenuse toimimist Eestis kui ka Eesti Posti tegelikku rolli tänases majanduses.

"Ettevalmistused on tehtud ning nüüd on otsus valitsuse käes. Eesmärk on, et võimaliku tehinguga jõutaks edasi järgmise aasta teises pooles," lausus Terras.