Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras algatas eelmise aasta juunis Eesti Posti erikontrolli, et hinnata, kuidas Eesti Posti juhtorganid on viimastel aastatel oma otsustega mõjutanud Eesti Posti majandustulemust ja finantsseisu.

Nüüdseks on KPMG Balticu koostatud erikontrolli lõpparuanne valmis ning Martti Kuldma ütles ERR-ile, et tema jaoks midagi uut ja põrutavat ei selgunud.

"Olin erikontrollis vaadeldud perioodil esmalt Omniva nõukogu ja seejärel juhatuse liige – teadsin, et luukeresid meie kapis ei ole," tõdes Kuldma. "Küll aga on erikontrolli raport julgustav dokument nii omanikule kui ka avalikkusele ja võimalikele investoritele erastamise protsessis – ettevõte on olnud üldjoontes hästi juhitud, seda on põhjalikult kontrollitud."

Kuldma tõi välja, et erikontroll ei tuvastanud ühtegi juhtorganite hoolsuskohustuse rikkumist või ettevõtte pikaajalist jätkusuutlikkust kahjustanud otsust. Investeeringud on olnud kooskõlas ettevõtte strateegia ja omaniku ootustega ning hangetes tahtlikke rikkumisi või huvide konflikti ei tuvastatud, sanktsioonide rikkumisi samuti mitte.

"Puudustena tõi erikontroll välja pigem ettepanekud, kuidas parandada ettevõtte protseduurilist juhtimisraamistikku – peamiselt riskijuhtimist ja kontrollfunktsioone," tõdes Omniva juht.

Ka see on tema hinnangul kasulik info, sest ettevõte on viimase viie aasta jooksul neid funktsioone järjepidevalt parandanud ja tänaseks on protsessid juba oluliselt selgemad kui erikontrollis vaadeldava perioodi alguses.

"Läheme selle tööga edasi," kinnitas Kuldma.

Vaatlusalusel perioodil tuli ettevõttel kohaneda šokkidega

Erikontrolli lõpparuanne tõi välja, et vaatlusalust perioodi ehk ajavahemikku 2020. aasta juulist kuni eelmise aasta mai lõpuni iseloomustas muutuv tegevuskeskkond, kus tuli kohaneda järskude väliste šokkidega.

Samal ajal oli Omnival käsil kapitalimahukas arengufaas ning märkimisväärse piiranguna mõjutas ettevõtet universaalpostiteenuse (UPT) jätkuv kahjumlikkus, samas kui nende teenuste hinnastamine ei ole Omniva otsustada ning hinnad ei ole olnud kulupõhised.

Aastatel 2020-2024 kujunes UPT teenuse kahjumiks ligikaudu 11,1 miljonit eurot. Lisaks ei ole Eesti Post alates 2022. aastast saanud konkurentsiametilt UPT lepingujärgset hüvitist, mille tasumata summa ulatus 2025. aasta mai seisuga 6,2 miljoni euroni.

"Tegemist ei ole juhtimisotsuste tulemusega, vaid regulatiivse ja struktuurse piirangu realiseerumisega, mis vähendas ettevõtte rahavoo paindlikkust just investeerimistsükli ja majanduskeskkonna halvenemise taustal," sedastas aruanne.

Ka tuli ettevõttel tegutseda vastavalt omaniku ehk riigi ootustele, mis muu hulgas tähendab teenuste järjepidevat kättesaadavust, samal ajal ka stabiilset omanikutulu teenides.

Nende eesmärkide samaaegne täitmine osutus vaadeldaval perioodil aruande kohaselt keeruliseks, arvestades väliskeskkonna järsku halvenemist, regulatiivseid piiranguid universaalteenuse osas ning asjaolu, et mitmed juhtimis- ja finantskontrolli praktikad olid arengujärgus.

Pallasti tänava hoone müüki ei kaalutud piisavalt põhjalikult

Lõpparuanne tõi välja, et juhatuse rakendatud finants- ja likviidsusriskide ennetamise meetmed ei olnud investeerimistsükli kõrgfaasis piisavalt süsteemsed. Muu hulgas tuvastati olukordi, kus rahavoogude prognoose ei koostatud või neid ei uuendatud või ületati likviidsuslimiite ja -riskiisu.

"Üldhinnanguna saab järeldada, et nii juhatus kui ka nõukogu täitsid oma ülesandeid vormiliselt ja kehtiva õigusraamistiku piires, kuid mitmes kriitilises valdkonnas /.../ ei olnud juhtimis- ja järelevalvepraktikad piisavalt küpsed ega ennetavad, arvestades ettevõtte finantskoormust ja avalikku rolli," seisab aruandes.

Samas paranesid mitmed praktikad 2025. aastast, sealhulgas eelarvete detailsus ja prognooside ajakohane koostamine.

Erikontroll leidis, et juhatus ja nõukogu lähtusid finantsotsuste tegemisel üldjoontes hoolsuskohustusest ja majanduslikust otstarbekusest ning kaasasid nõukogu tähtsamate tehingute ja investeeringute otsuste juurde.

Samas ilmnes ka juhtumeid, kus finantsotsuseid ega nende alternatiive ei kaalutud piisavalt põhjalikult, arvestades nende pikaajalist mõju ettevõtte rahavoogudele ja riskidele. Eelkõige tõi aruanne välja Pallasti 28 kinnistu müügi ja sellele järgnenud rendisuhte, mille tulemusel jätkab ettevõte amortiseerunud hoone kasutamist märkimisväärsete ja turuväärsete rendi- ja halduskulude ning tehnilise riski kandmisega.

Samuti seavad postkontorite renoveerimis- ja järgnenud sulgemisotsused kahtluse alla investeeringute strateegilise järjepidevuse. Näiteks otsustati mullu sulgeda üksused, millest kuus olid renoveeritud aastal 2024, kuus aastal 2023 ja neli 2022. aastal.

"Kokkuvõttes saab järeldada, et kuigi juhatus ja nõukogu täitsid hoolsuskohustust formaalselt, esines mõne olulise finantsotsuse puhul puudujääke alternatiivide piisava kaalumise otsuste pikaajalise kumulatiivse mõju hindamisel, mis seab kahtluse alla selliste otsuste majandusliku otstarbekuse," leiti aruandes.

Investeeringud olid üldiselt ootustega kooskõlas

Kontrollitaval perioodil tegi Omniva 90 miljoni euro väärtuses investeeringuid ja need olid erikontrolli hinnangul üldjoontes kooskõlas ettevõtte strateegia, põhitegevuse ja omaniku ootustega. Ka olid investeeringud üldiselt kooskõlas Omniva riskiprofiiliga, ehkki teatud investeeringute puhul ületasid projektid Omniva konservatiivset joont finants- ja välisriskide suhtes.

Puudustena tõi erikontroll välja, et investeeringute eelanalüüsid ei olnud alati ühtse metoodikaga koostatud ja vahel jäid vajalikud analüüsid läbi viimata. Investeeringute rahastamisallikad ei olnud mõnikord esitatud piisavalt läbipaistvalt ning nende järelkontroll ei olnud regulaarne.

Nõukogu roll oli erikontrolli hinnangul aktiivne ning nõukogu tõstatas korduvalt küsimusi finantsaruandluse kvaliteedi ja investeeringute põhjendatuse kohta. Küll aga ei olnud nõukogul puudulike riskianalüüside ja rahavoogude mõjuanalüüside tõttu mõningatel juhtudel täit ülevaadet, milline on investeerimisotsuste pikaajaline mõju.

Lisaks tõi erikontroll välja, et huvide konflikte ja hankeid reguleerivate sise-eeskirjade rakendamine oli praktikas kohati ebaühtlane ning ehkki süstemaatilisi või tahtlikke rikkumisi ei tuvastatud, ilmnes, et riigihangete seaduse sätteid ei järgitud alati piisaval tasemel. Huvide konflikte analüüsil ei tuvastatud.

Aprillis otsustas valitsus nõustuda Terrase ettepanekuga Omniva erastada ja alustada avaliku enampakkumise ettevalmistamist. Aktsiate müügilepingu sõlmimine on kavandatud järmise aasta jooksul.

Loe kogu erikontrolli lõpparuannet siit: