Eesti keelas neljal Läti parlamendi liikmel valimisteni riiki sisenemise

Siseministeerium keelas neljal Läti parlamendi liikmel, Riia linnavolikogu liikmel ja veel kahel aktivistil valimisteni Eestisse sisenemise, sest nad plaanisid osaleda Tallinna linnavolikokku kandideeriva Olga Ivanova korraldatud vene rahvusvähemuse üritusel.
Esmaspäeval korraldas endine riigikogu liige oma valimiskampaania üritusena Tallinna Swissotelis konverentsi, kuidas Venemaa kodanike hääleõiguse äravõtmine võiks mõjutada valimisaktiivsust ja -tulemust.
Ivanova sõnul kutsus ta sinna osalema neli Läti poliitikut – parlamendi liikmed Svetlana Čulkova, Nataļja Marčenko-Jodko ja Igors Judins ning endise parlamendi liikme ja praeguse Riia linnavolikogu liikme Aleksejs Rosļikovsi.
Poliitikud kuuluvad euroskeptilisse ja vene õiguste edendamisele keskenduvasse parteisse Stabilitātei, mis on Läti Seimis esindatud 10 kohaga ja Riia linnavolikogus viie kohaga.
Samuti pidi konverentsil osalema Leedust Antanas Kandrotas, poliitaktivist, kes on muuhulgas varem ka finantspettustes süüdi mõistetud.
Samal päeval selgus, et Eesti ei luba plaanitud külastajaid riiki 20. oktoobrini ehk kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järgse päevani.
Seejuures Judins, kes oli juba Eestis, peeti Ivanova sõnul kuskil Tallinnas kinni ja kästi riigist lahkuda. Teised saadeti tagasi piiri läheduses. Lisaks Kandrotasele keelati Eestisse sisenemine ka temaga kaasas olnud inimesele, kellega Ivanoval kohtuda ei õnnestunudki.
Ivanova ütles, et tema jaoks oli kogu olukord üllatus ja ta ei tea, miks nii otsustati teha. Üritus päris ära ei jäänud, kuid liialt palju inimesi tema sõnul kohale ei tulnud.
Ivanova rääkis, et ta proovis ise kohaletulnute küsimustele vastata, ja kuigi oli kavas ka üritusest ülekanne teha, ka see tehnilistel põhjustel ei õnnestunud.
Eestisse kutsutud inimesed seisid Ivanova sõnul küll vähemusrahvuste õiguste eest, kuid tema sõnul ei vasta tõele, et tegu oleks olnud Venemaa toetajatega.
"Kui on Läti vähemusrahvustel probleem, siis [siseminister Igor] Taro jaoks on see Kremli agenda. Nagu ka EKRE on Taro jaoks vahel Kremli agenda," rääkis Ivanova.
Siseministeerium ei selgita
Siseministeerium rohkem sissesõidukeelu kohaldamise kohta midagi öelda ei soovi. Veiko Pesur ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast kinnitas, et tõepoolest Eesti on mainitud inimestele 20. oktoobrini sissesõidukeelu andnud.
"Samas ei saa me paraku sissesõidukeeldude kohta isikuandmete kaitse tõttu rohkem rääkida," märkis Pesur.
Ta tõi välja, et Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme suhtes võib vaid tähtajalist sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist.
Siseminister Igor Taro ütles, et ta ei tea, mida sissesõidukeelu saanud inimesed Eestis planeerisid, kui siseministeerium lasi neil otsa ringi keerata.
Taro sõnul oli see osa Eesti julgeoleku tagamisest.
"Vastavatel teenistustel oli info, et skandaalsesed poliitikud hakkavad siin vene propagandat ja agressiooni toetama," rääkis Taro. "Neil ei ole siin sugulasi ega perekonda ja oli alust arvata, et nad siin midagi head ei tee."
Sissesõidukeelu allkirjastas Taro sõnul siseministeeriumi asekantsler, kuid Taro hinnangul oli see mõistlik otsus.
"Tegu on tundliku perioodiga ja venemeelsed tüübid tahavad tulla sisepoliitikasse sekkuma. Minu meelest on mõistlik, et see otsus tehti," ütles Taro.
"Me peame Eesti ühiskonda kaitsma selliste inimeste eest, kes plaanivad siin negatiivset agendat ajada," märkis Taro. "Ukrainas ei tegutsetud piisavalt jõuliselt venemeelse klounaadi vastu," lisas ta.
Taro rääkis, et sissesõidukeeldude rakendamine on Eestis üsna tavapärane protsess, kuid praegusel juhul on pretsedenditu, et pandi kokku venemeelne punt, kes plaanis Eestis esineda.
Siseministri sõnul on Eestil ka värskelt meeles Moldova valimised, kus Venemaa üritas protsessi mõjutada ja et Venemaa on Eestile julgeolekuoht.
Küsimusele, kas Eesti võiks näiteks ka tulevikus keelata Palestiinat toetavate poliitikute Eestisse sissesõitmise, vastas Taro, et sellel peab olema taga ohuhinnang.
"Sõltub, mis juttu ta on varem ajanud ja mis juttu ta ajab, mis on tema kavatsused siin. Antisemitism Euroopas ei ole ka asi, millest mööda vaadata," rääkis Taro.
"Õppejõudude poolt on juba ka tulnud sõnumeid, et jube kahju, et saatkondi ei põletata. Selliseid inimesi me Eestisse ei tahaks," märkis Taro.
Toimetaja: Huko Aaspõllu









