Kui kolmapäeva hommikul pärast vaimulikku tseremooniat kopp Kuressaare lossi kõrval Väiksel Linnapel maasse löödi, polnud kellelgi kindlat selgust, mida oodata võib.

"Väidetavalt on siia ümbruskonnast leitud Saksa ajal hukatuid ümber maetud. Tegelikult on seda teadmist päris vähe. Kui me kultuurimälestiste registrist vaatame selle objekti kohta kirja pandut, siis peamiselt on kirjas selle monumendi avamise aeg ja siia ümbermatmise kohta pole vähematki rida," lausus sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt.

Umbes kahe ja poole meetri sügavuselt hakkasidki välja tulema asitõendid, mis nende saarlastega millalgi eelmise sajandi 40-ndatel aastatel  juhtus. See ühishaud on Saaremaal viimane ümbermatmisele läinud ühishaud, kokku oli neid kümmekond. Aga nende hukatud saarlaste suhtes on olnud arvamusi, et nemad võiks ka DNA abil tuvastatud saada.

"On küsitud, et kas oleks võimalik seda teha. DNA-proove me vähemalt esialgu ei võta. Kuigi ma arvan, et see selgub siis, kui me saame teada, kui palju siit säilmeid üldse välja tuleb, mis see hulk on, kuidas nad on maetud siia ja nii edasi. Kõik väljakaevatud säilmed saavad korralikult ja korrektselt ümber maetud Saikla-Nõmme kalmistule," ütles Saaremaa valla kriisivalmiduse nõunik Gunnar Havi.

Sõjamuuseum on viimase kolme aasta jooksul läbi viinud  kokku sadakond ümbermatmist ühishaudadest kalmistutele  ja selle käigus ümber matnud suurusjärgus 4000 punaväelast.

"Lõpp on planeeritud selle aasta novembrisse. 102 objekti peaks saama kokku, mis on avalikust ruumist ümber maetud, kus midagi matta on olnud," ütles Unt.

Hukatud fašismiohvritele 1965. aastal püstitatud monument demonteeritakse lahti ja plaanitakse viia Sõrve militaarmuuseumisse.