Eesti kohalike valimiste rekord on aastast 2009, kui kohalikel valimistel käis valimas üle Eesti 60,6 protsenti. Ka Tallinna KOV-valimiste rekord on samast aastast, kui hääleõiguslikest pealinlastest valis 65,7 protsenti.

"Tallinnas vähemalt, ja ka üle-eestiliselt, on tänavused valimised lähedasemad aastatele 2013 ja 2009. Vahepeal oli periood, kus eriti Tallinnas muust rahvusest valija ei teadnud täpselt, kelle poolt hääletada ja nende hulgas oli valimisaktiivsus oluliselt väiksem. See oli 2017. ja 2021. aastal," rääkis Voog.

Praeguse paberhääletamise aktiivsuse järgi oletas Voog, et seal on põhiliselt Lasnamäe elanikud ja muu rahvuse esindajad taga.

"See peegeldab nende oluliselt suuremat aktiivsust," rääkis Voog.

"Kui oleme teinud ka uuringuid, siis oleme potentsiaalset valimisaktiivsust mõõtnud alates juulikuust, siis sealt on näha, et muu rahvuse esindajate hulgas on see oluliselt kõrgem, kui ta oli aastal 2021. Valimisaktiivsus on küll hästi palju kõikunud: septembri alguses oli muu rahvus natuke passiivsem. Aga nüüd, septembri lõpus, oktoobri alguses on ta jälle hästi kõrge. Selle uuringu järgi võiks see potentsiaalne valimisaktiivsuse protsent tulla isegi üle 60 protsendi Eesti peale kokku, ja Tallinnas on ta kõrgem," rääkis Voog.

Voog sõnas, et praeguse tegeliku aktiivsuse järgi kalkuleerides võib öelda, et ka pühapäeval on valimisaktiivsus väga kõrge.

"Oluliselt kõrgem, kui see oli 2021. ja 2017. aastal. Midagi lähedast, kui oli 2013. aastal. 2009. aastal oli valijate arv absoluutarvuna 620 000, kuna valijaskond oli ju peaaegu 100 000 võrra suurem kui tänavu," selgitas analüütik.

Voog täpsustas, et muu rahvuse aktiivsus paistab silma ainult Tallinnas.

"Ida-Virumaa aktiivsus on sama, nagu eelnevatel aastatel on olnud. Isegi kui see passiivsem osa ehk Vene kodanikud on sealt ära võetud, siis need, kes enne on olnud aktiivsemad, on nüüd veelgi passiivsemad," lausus Voog.

Reede keskpäevaks oli valimas käinud 25,3 protsenti valimisõiguslikest inimestest.