Möödunud nädala neljapäeval esitas Euroopa Komisjon uut Euroopa kaitsevalmiduse teekaarti.

"See kaitsevalmiduse teekaart on plaan, et hoida rahu. Järgmise paari aastaga peab Euroopa Liidu kaitsevõimet palju tõstma. Praegu ei suuda Venemaa Euroopa Liitu rünnata, aga ta võib järgmistel aastatel selleks valmistuda," ütles Euroopa Liidu julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.

Euroopa Komisjon esitab eri valdkondades selliseid plaane tihti – kõrvalt vaatlejale võib sellest jääda mulje, et asjade tegemise asemel tehakse tegevuskavasid. Eesti suursaadik Kyllike Sillaste-Elling tõdes samas, et nii suures organisatsioonis kui on Euroopa Liit teisiti ei saa.

"Kui me mõtleme tagasi, kus me olime kas või üheksa kuud tagasi või aasta tagasi, siis oli vaid üks väga üldine deklaratsioon, et Euroopa Liit peaks kaitsega tegelema. Nüüd need dokumendid peaksid juba hakkama täpsustama, mis see ikkagi tähendab. Kuidas me teeme, mis vahenditega me teeme, mida me teeme koos NATO-ga, mida me teeme eraldi," lausus Sillaste-Elling.

Kaitse on seni olnud riikide endi ja ka NATO pärusmaa. Brüsselis on tekkinud seega väikest viisi  ärevus, kas mitte ei haara Euroopa Komisjon endale liiga palju otsustusõigust – kas mitte ei teki oht, et asju tehakse NATO-ga koos topelt. Sellepärast räägitakse selgest rollide jaotusest.

"Euroopa Liidul on tohutu võime kokku tuua olulised osapooled. Et kindlustada, et kui midagi on tõsiselt vaja, siis selleks jagub raha, et tööstus on selle taga. Vaadake vaid, mis toimus koroonapandeemia ajal, teistel hetkedel lähisminevikust, kus Euroopa Liit käitus otsustavalt, kasutades oma kokkutoovat ja organiseerivat jõudu maksimaalselt," ütles NATO peasekretär Mark Rutte.

Just võimalus raha suunata on üks lünk, mida võiks Euroopa Liit NATO kõrval täita. Euroopa Liidu kaitsepoliitika mõju sõltub eelkõige seega sellest, mida rahastatakse. Just seetõttu lootsid riigid, nagu Soome ja Eesti, et Euroopa Liidu droonimüür tähendab otsetoetusi droonitõrje soetamiseks. Uut raha Euroopa Liit aga ei jaganud.

"Praegune pikaajaline eelarve ei ole selleks päris hästi sobiv. See on ka põhjus, miks meie, komisjon, oleme järgmises eelarves pakkunud kulutada viis korda rohkem kaitsele ja sõjaväele ning 10 korda rohkem sõjaväelisele liikuvusele," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Henna Virkkunen.

Erinevad väiksemad rahastusvõimalused siiski on. SAFE nime all tuntud laenuraha saavad liikmesriigid komisjoni kaudu odavamalt kui ise laenates. Osa pandeemia mõjude leevendamiseks tehtud taasterahastust saab kaitsesse ümber paigutada. Kaitsetööstusele on heaks kiidetud 1,5 miljardi euro suurune programm EDIP.

"Peab natuke kokku kraapima neid vahendeid. Seda tuleb öelda. Sellist suurt potti täna veel ei ole, aga selle peale mõeldakse," ütles Sillaste-Elling.

Siiski samal ajal kui kaitseks raha otsitakse tikutulega taha istuvad Euroopa Liidu eelarves suured summad rakenduse ootel.

"Euroopa Liidu eelarve on seitse aastat, seda ei tehta igaks aastaks. Seda ei tehta igaks aastaks eraldi vaid see on seitsmeks aastaks kokku lepitud. Praegune eelarveperiood, üle poole sellest on läbi. Kasutatud on eelmise aasta seisuga seitse protsenti Euroopa Liidu kõikide liikmesriikide peale kokku. Seitse protsenti. Täpselt samal ajal liikmesriigid oma sisemiselt on hädas sellega, et eelarved on väga pingelised. Ja Euroopa Liidu maksumaksjate raha seisab," lausus Euroopa kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus.

Koroonapandeemia järel võetud laenu tagasi maksmine on ka osutunud oluliselt kallimaks kui algul arvati

"Intressikulu prognoos oli kaks korda väiksem, kui see nüüd tõenäoliselt kokku tuleb. See jääb sinna 30 miljardi euro kanti. Võrdluseks kaitsest rääkides – kogu sõjalise liikuvuse eelarve selleks seitsmeks aastaks kokku oli suurusjärgus 1,6 miljardit eurot. 1,6 miljardit ja me räägime intressikulust 30 miljardit," ütles Pentus-Rosimannus.

Seni pole ka selgust, kuidas seda raha hakatakse tagasi maksma. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks kaitsekulude tõstmiseks Euroopas enam ühislaenu ei võetud ja liikmesriigid said erandi oma eelarvepuudujäägi suurendamiseks.

Eestile hea uudisena on pingeline seis rahaga samas kannustanud liikmesriike tõsisemalt mõtlema sellele, et Venemaa külmutatud vara Ukraina toetamiseks kasutada.

"Ma ei usu, et liidrid oleks veel valmis midagi põhjapanevat otsustama, aga see on arutelu, mis sai alguse kaks nädalat tagasi mitteametlikul ülemkogul ja see peab jätkuma nüüd ametlikul ülemkogul, kus kõik liidrid peavad arutama, mida teha, kuidas teha. Ma arvan, et see saab olema kõige tähtsam küsimus ja see põhimõtteline nõusolek, et jah, me liigume edasi nende külmutatud varadega," lausus Sillaste-Elling.

Kui neljapäevasel ülemkogul riigijuhid vähemalt seda viimast kinnitaksid, oleks see Eestile võit, ütles Sillaste-Elling. Jäiga eelarve mure loodetakse lahendada uuel eelarveperioodil, kuid mida lähemale liigub vajadus selles kokkuleppida seda enam võitlevad kõik riigid oma osa eest.

"Suurt vaidlust ei ole, aga loomulikult iga riik räägib oma enda piirkonnast, enda muredest. See ei ole küll mingi üllatus, et kui meie ütleme, et idas toimub midagi, siis ütlevad lõuna riigid ka, et ärge meid ära unustage," ütles Sillaste-Elling.